Miks on tähtis brändi loo rääkimine?

Brändi loo jutustamise definitsioon on narratiivsete tehnikate kasutamine publikuga suhtlemiseks ja kaubamärgi identiteedi kujundamiseks traditsioonilistest turundusmeetoditest veelgi kaugemale. Oma lugu räägib igaüks erinevalt – selle fookuses võib olla asutaja enda lugu, ettevõtte teekond, väljakutsed, millega on tulnud silmitsi seista või hoopis midagi muud. Kuid, mida sellest rääkimine siis ikkagi annab?

Mõneti võib tunduda mingit teenust või toodet pakkudes, et klient on huvitatud ainult tarbimisest ja pakkudes sinna juurde veel kaubamärgi tausta, on lihtsalt igapäevase niigi suure infomüra suurendamine. Tegelikult on selline mõtteviis vale. Rääkides oma unikaalset ja inspireerivat lugu ei anna sa mitte oma brändile elu, vaid jääd inimestele meelde. Alljärgnevalt mõned meiepoolsed mõtted, miks ei peaks lihtsalt keskenduma toote või teenuse müügile, vaid isegi rohkem pöörama tähelepanu oma asja ajamisele.

Paneb sind silma paistma

Keskmiselt tarbib üks inimene päevas meediat 34 gigabaiti ja 100 500 sõna. See on tohutu kogus ning selle infotulva seast silma paistmine väga keeruline. Siin tulebki appi jutuvestmine, mis aitab teistest erineda ning näidata, miks on just sinu bränd unikaalne. Olenemata sellest, kas tegemist on tootekujunduse või teenusefunktsiooniga inimesed tahavad teada, mis on see, mil viisil teie turul olevatest konkurentidest erinete.

Selgitab, mille eest seisad

Tarbijad soovivad eelkõige brändilt autentsust ning enda väärtuste jagamine aitab just selle soovi täita. Mõelge, mis see on, mida te pakute. Mida inimesed teie toodet või teenust ostes tegelikult saavad? Mida nad kogevad? Sinu publik tahab teada, kes sa oled ja mida sa neile annad, sest nii tekib neil kaubamärgiga emotsionaalne side ja nad saavad samastuda selle väärtustega. Kui see loodud, siis konkurentidel on raske neid üle lüüa.

Teeb brändi inimlikumaks

Inimesed tahavad suhelda teiste inimestega, mitte robotite ja automaatvastajatega. Seega tõmmake eesriie eest ja jagage, mis päriselt lava taga toimub. Siin tekib tarbijal üks kõige võimsamaid emotsioone – empaatia. Sina oled loos peategelane ning lugeja elab sulle kõigest väest kaasa. Kui peategelane satub takistuse ette, kogeb publik seda sama. Nad tunnevad sinuga koos rõõmu võitude üle ja kurvastavad kaotuste pärast. Ja mis kõige tähtsam – tekib kahepoolne usaldus.

Aitab leida sinu inimesed

Kui sa räägid lugu, jäävad inimesed kuulama. Mõned armastavad seda ja mõned mitte nii väga, kuid just see toobki õiged persoonid sinuni. Sind jäävad kuulama vaid need, kes hoolivad sinu kaubamärgist ja kes elavad selle seiklustele kaasa.

Kõik, mida me püüame saavutada, alates tähelepanu püüdmisest, lõpetades tarbijatega emotsionaalse sidemete loomise ja käitumise juhtimisega, on see, mida jutuvestmine kõige paremini teeb. Kui teil on vinge lugu ja valmisolek seda rääkida, tasub seda kindlasti teha. Seda, mis lugu sa rääkima peaksid, me sulle ette öelda ei saa, aga saame sind suunata ja toetada kohe kindlasti. Igal brändil on oma  lugu – milline on sinu oma?

Kuidas kirjutada kaasahaaravat sisu?

Oleme mitmes oma varasemas postituses puudutanud blogipidamise teemat ja arutlenud selle vajalikkuse üle. Kuidas aga kirjutada sinna sisu, mis kõnetaks ja veelgi enam, oleks kaasahaarav erinevatele sihtrühmadele ning seda võimalikult paljudes kanalites?

Planeerimine on edu võti. Enne kirjutama asumist on oluline teha põhjalik eeltöö, sest just nii jõuad sisuka tekstini. Tähtis on ka tutvuda infoga, mida sel teemal juba varem kirjutatud, mis sinu mõtteid toetaksid või muudaksid su teksti veelgi tuumakamaks. Et konkurentidest eristuda tasub kindlasti vaadata ka, mida nemad antud teemal oma kodulehel või sotsiaalmeedias kirjutanud on, kuid meeles tuleb hoida, et sinu kirjutatu peaks olema isikupärane ja originaalne, mitte sõna-sõnalt kellegi teise pealt maha kirjutatud.

Haara lugejat kohe alguses

Nutiajastul maadleme ilmselt kõik keskendumisraskustega, info üleküllus on meeletu ja raske on inimesi köita. Seetõttu on äärmiselt oluline, et pealkiri koos sissejuhatusega tekitaksid lugejas koheselt huvi. Sissejuhatus peaks olema piisavalt informatiivne ning kajastama kirjutatavat teemat. Seejuures pea meeles, et sissejuhatus peaks olema ka võimalikult üürike ja ideaalis moodustuma ainult kahest-kolmest lausest. Pealkirjaks leia tekstist kõige olulisem mõte või märksõnad, mis ärataksid tähelepanu ning pane need lühidalt, ent tabavalt kirja.

Kuna pealkirja ja sissejuhatava lõigu kirjutamine on tekstiloome juures üks kõige keerulisemaid asju, siis soovitatakse need jätta ka kõige viimaseks. Nii on sul kirjutatust selge ülevaade ning juhtlõiku koos pealkirjaga ka oluliselt lihtsam välja mõelda.

Uudisväärtus

Teemade valikul soovitame lähtuda sellest, mis sind ennast huvitab, on ajakohane ja millest valdkonnas hetkel palju räägitakse. Alati võid end ka lugeja rolli panna ja luua sisu, mis võiks teistele meeldida. Sellisel juhul võib aga juhtuda, et kirjutatust paistab selgelt välja, et teema sind ennast ei kõneta.  

Sisukamaks aitab teksti muuta faktide ja viidete lisamine, mis omakorda annab kinnitust, et oled teemaga kursis ning mõjud usaldusväärselt.

Kui teemat on raske valida, siis võib abiks olla ka sinu persoona, mis aitab jälgijaid tundma õppida ning avab, mis neile huvi pakub.

Ülesehitus on oluline

Kirjutamise puhul on oluline teksti sujuvus ja ka üleminekud alateemade juures. Tekst peaks olema seotud, iga lõik toetama sissejuhatust ning liikuma teemas edasi. Oluline on ka see, et sisu ei jääks heietama ning jõuaks kiiresti mõtteni, mida on vaja edasi anda. Lugeja on avanud kirjutise otsimaks vastuseid, uusi mõtteid või midagi muud huvipakkuvat. Hea nipp teksti loetavamaks muutmise puhul on kasutada pilte, nii haarab silm seda paremini ning õigesti valitud visuaalid aitavad mõtteid ka paremini esile tuua. 

Õige pikkus

Jälgi teksti pikkust, sest see ei tohiks olla lohisevalt pikk ega ka liiga lühike. Kui sotsiaalmeedia postitused on enamasti napisõnalised, sest seal on inimeste tähelepanu hajuvam ning pikalt ühele postitusele aega ei raisata, siis blogipostitust kirjutades võiks arvestada keskmiselt 3000-3500 tähemärgiga. See võimaldab teemat laiemalt lahata, kuid ei väsita seejuures lugejat.

Tagasiside

Öeldakse ju küll, et oma silm on kuningas, ent mõnikord on kaks pead ikka kaks pead. Kui oled kirjutise valmis saanud, lase kolleegil see üle lugeda – ehk on tal anda mõni soovitus või idee, kuidas seda veelgi paremaks muuta. Samuti kipume ise sõnakordusi ja kirjavigu mitte märkama. Võib juhtuda, et teisel silmapaaril on teemast hoopis oma nägemus, mis jällegi aitab sisu erinevatele sihtgruppidele põnevamaks muuta. Reaalsus on aga see, et üks tekst ei saa kõnetada kõiki inimesi, ent kasutades meie läbiproovitud nippe ja nõuandeid saad anda endast parima loomaks sisu, millest noppeid oleks põnev lugeda kõigil.

B2B ja B2C turundus – mis on mis?

Meie valdkonnas ei saa üle ega ümber turunduse erinevatest liikidest. Täna kirjutame põhjalikumalt B2B ja B2C turundusest ning nende eesmärkidest. 

B2B (business to business) viitab turundusele ettevõttelt ettevõttele, B2C (business to client) aga ettevõttelt tarbijale või siis kliendile. Lähenemised erinevad eelkõige oma sihtrühma ja nendega suhtlemise poolest. Kui B2C turundus keskendub kiiretele lahendustele, mis toovad tulemusi pea koheselt, ja toodete- või teenustekesksele sisule, siis B2B turundus tegeleb pigem suhete loomisega ja toote investeeringutasuvuse (ROI) tõestamisega ärikliendile. 

B2B turundust juhib rahaline stiimul

B2B sihtgrupp otsib tõhusust ja konkreetseid äriteadmisi. Sellest tulenevalt kipub ostuprotsessi rohkem juhtima loogika ja rahalised stiimulid. Teisisõnu, milline on toote investeeringutasuvus (ROI), kuidas saab äri sellest ostust kasumit? Ettevõtted soetavad ju ainult asju, mis nende ärile raha teenivad või nende tegemisi toetavad.

Seetõttu on ärilt-ärile turundus kordades keerukam ning tihtipeale tuleb otsuseid  tehes arvestada paljude ettevõttesiseste arvamustega. Lisaks sellele soovitakse olla põhjalikult kursis toote või teenusega, mida ostetakse. Meeles tasub pidada ka seda, et antud mudel on kordades pikem kui ettevõtjalt tarbijale mudel. Seetõttu peab arvestama, et eesmärgini jõudmiseks tuleb rohkem pingutada ning tulemused ei tule kindlasti mitte üleöö. 

B2C sihtrühm otsib naudingut

Kui eelneva puhul on äärmiselt oluline kliendisuhete loomine ja nende hoidmine, siis antud mudeli puhul peab arvestama võimalusega, et tarbija eesmärk ei ole pikaajalise suhte loomine. Ta soovib lihtsalt vajaduspõhiselt soetada toodet ja erinevalt ärilt-ärile turunduse sihtgrupist, lähtuvad nemad oste tehes palju rohkem oma sisetundest ja investeerivad pigem enda naudingutesse. Keskmine publik on meelelahutusest ja isiklikust vajadusest palju rohkem huvitatud ning seepärast peab arvestama, et nad ei pruugi olla sinu kaubamärgile sama lojaalsed kui ärikliendid ja nende investeering sinusse ei ole tõenäoliselt nii suur kui sinu oma neisse. Samal ajal ei tohi aga unustada, et B2C lähenemise puhul peab paratamatult mõtlema ka ärimõjule, sest emotsioonide põhjal ettevõtlust juhtida ei saa. 

Populaarsemad turunduskanalid

Räägime nüüd veidi lähemalt sellest, kuidas mõlema lahenduse puhul ennast turundada ja nähtavaks teha. Üle ega ümber ei saa sotsiaalmeediast, sest mõlemal juhul on näha, et viimane tasub end kuhjaga ära. Tuleb vaid läbi mõelda, millised on ettevõtte jaoks õiged kanalid, mille kaudu potentsiaalsete klientideni jõuda. Oma kontaktide suurendamiseks on hea mõte end näiteks Facebookis reklaamida ning veel tasub koostöid mõjuisikutega. See võib tuua juurde kliente, tutvustada sinu brändi ning tekitada usaldusväärsust.

Teine hea viis end nähtavaks teha on e-maili turundusega, täpsemalt uudiskirjade abil. Sellest, kuidas luua sisukat ning head uudiskirja, oleme samuti varem oma blogis juttu teinud. Neid võiks välja saata vähemalt korra kuus, pakkudes lugejale põnevat ja kaasahaaravat sisu ning uudiseid toodete kohta. 

Kommunikatsioonispetsialistide ja kõigi teiste jaoks on tegelikult oluline mõista, et erinevate sihtgruppidega koostööd tehes, tuleb seada erinevaid sihte ning kasutada ära ka mitmekülgseid võimalusi. Kõik turundustegevused on aga inimesest inimesele (P2P), seega kui ise ei oska, saa või taha, küsi alati julgelt abi.

Avaliku esinemise ABC

Avalikku esinemist peetakse sageli ebameeldivaks kohustuseks. Kuna elu jooksul tuleb kõigil sellega ühes või teises vormis silmitsi seista, tekib küsimus – kuidas teha avalik esinemine meeldivaks nii endale kui ka teistele? 

Tunne publikut ja teemat  

Hästi olulised on eeltöö ja ettevalmistus. Alljärgnevalt mõned küsimused, mis endale võiks enne väljakutset esitada:  

  • Kes on need inimesed, kes mind kuulavad?  
  • Miks nad seda teevad?  
  • Millised on nende ootused?  
  • Kas neil on teema suhtes eelarvamusi? 
  • Kuidas neid ennast kuulama panna?  

Mida rohkem infot sul on, seda paremini oskad esitust kuulajakeskseks teha. Sugugi vähemtähtis pole ka end detailselt teemaga kurssi viimine, sest oluline on ka kõige keerulisematele küsimustele pealtnäha mängleva kergusega vastuse leidmine.  

Harjuta, harjuta ja veelkord harjuta 

Mida enesekindlam oled, seda autoriteetsemana mõjud ning nii on ka auditooriumi usalduse võitmine kergem. Peegli ees harjutamise kõrval võid paluda kellelgi kõnet kuulata või siis teha esinemise läbimängust video, mida hiljem analüüsida saad. Viimase puhul saad aimu ka näiteks rääkimise kiirusest, parasiitsõnade olemasolust ja kehahoiakust, mida muidu ei märkaks. 

Ärata tähelepanu 

Esinemise alguses tuleb äratada huvi. Selleks on mitmeid võimalusi: näiteks räägi mõni personaalne lugu või sobilik nali, näita teemaga seotud videoklippi või tee hoopis midagi ebatavalist. Siin tuleb arvestada, et publiku “äratusmoment” seostuks sinu teemaga, vastasel juhul satuvad inimesed segadusse ning fookus kaob sinu etteastelt ära. See, kuidas sa alustad, määrab kogu esinemise kulgemise, seega mõtle hoolikalt, mis on see asi, mis konkreetset publikut paeluda võiks.  

Kaasa publikut 

Esinemine peaks olema meeldiv kogemus nii sulle kui ka kuulajatele – võta seda kui lühikest partnerlust. Kõige tähtsam on silmside loomine ja ka hoidmine, sest see annab pealtvaatajatele teada, et jutt on suunatud just neile. Samuti saad nii aimu nende reaktsioonidest ning siis selle põhjal oma esitlust sättida. Lisaks tasub alati panna vaatajaskond kaasa rääkima – küsi julgelt küsimusi ja ärgita diskussioone.  

Ole sina ise! 

Mõnele meeldib esineda läbi huumori, mõnele aga toetudes tõsistele faktidele. Kindlasti tuleks valida viis, mis sobib sulle ning mitte üritada kellegi teise stiili kopeerida. Kuulajad saavad sellest kohe aru. 

Hinda tagasisidet 

Tagasiside on oluline esinemisoskuse arenguks ning isegi kui see ei ole alati täpselt see, mida sa lootsid kuulda, siis pikas perspektiivis aitab see sul paremaks esinejaks saada. Loomulikult on inimestel erinevad arvamused ning nii saad kindlasti palju erinevat tagasisidet. Selle seast võta arvesse ainult seda, mida pead õigeks ja kasulikuks. Mõistagi ei piisa ainult tühjast kuulamisest, vaid saadud info põhjal tuleks astuda konkreetseid samme enda parendamiseks.  

Avalik esinemine ei pea alati olema hirmutav ja ebamugav, vaid õigeid samme järgides võib see olla tore ning meeldiv. Seega võta oma järgmisele esinemisele kaasa kõik, mida siit lugesid ning kartmise asemel hoopis naudi seda kogemust! Kui aga vajad lisa silmapaari, kes märkaks detaile, mis esinemise täiuslikuks vormiksid, võta KOMM Agentuuriga ühendust ja tuleme rõõmuga appi. 

Persoonibrändingust ja selle vajalikkusest

Sotsiaalmeediaajastul, kus pealtnäha igaühest võib saada edukas suunamudija, kiputakse unustama, et nii seal, kui ka ükskõik, millises teises valdkonnas saavutavad edu ainult need, kes on täpselt läbi mõelnud oma kuvandi. Mis tuleb paika panna selleks, et valitud sfääris edu saavutada? Kuidas üldse luua endast bränd?

Termin persoonibränding on kasutusel 1997. aastast ning viimasel ajal räägitakse sellest järjest enam. Samas tuleb tõdeda, et enamasti siiski päris täpselt ei teata, millega tegu. Küll aga võime kinnitada, et alateadlikult tegelevad imago arendamisega kõik. 

75% inimestest arvab, et nad teavad, milline on nende bränd ning millise mulje nad endast teistele jätavad, väidab Indiana Ülikooli turundusprofessor Ann Bastianelli. Paraku on neist vaid 15% päriselt õigus ning nad tõepoolest on loonud endale eduka isikliku kuvandi.

Meeles tasub pidada, et mainekujundus ei ole pelgalt iseendast rääkimine, vaid hoopis see, millal sa mida ja kuidas teed või ütled ja oled. Tugeva isikliku kuvandi aluseks on pidev tegelemine enesearenguga, see tagab ühtlasi ka selle, et isiklik bränd on autentne – sa jääd alati iseendaks. Kui kuvand on ehtne, siis on seda lihtne hoida 24 tundi päevas ja seitsmel päeval nädalas.

Tugeva persoonibrändiga inimene on tõsiseltvõetavam, tolerantsem, diplomaatilisem ning mõjub ühtlasi ka usaldusväärsemalt. See on ka põhjus, miks paljud ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad tänapäeval just oma töötajaid või siis avaliku elu tegelasi reklaaminägude või sõnumikandjatena. Imago ei ole oluline sugugi mitte ainult isikule endale, vaid ka tööandja brändile ja tervele sealsele meeskonnale. 

Näiteks on USA ajakiri Forbes kirjutanud, et keskmine töötaja saab isiklikel sotsiaalmeedia kontodel postitusi jagades 561% rohkem reaktsioone kui ettevõte, kus ta töötab. Samuti on keskmisel töötajal ligi 10 korda rohkem jälgijaid kui tema töökoha sotsiaalmeedia kanalitel. Seetõttu tasub ka ettevõtjal ja turundajal pöörata tähelepanu võtmeisikute kuvandiloomele.

Aga kuidas siis ikkagi endale toimivat kuvandit luua? Alljärgnevalt toome välja mõned asjad, millele mõelda, kui tahad hakata tegelema isikliku persoonibrändinguga.

  • Mis on sinu sõnum? Mõtle, mis on see sõnum, mida tahad oma sihtrühmale edasi anda. Meeles tasub pidada, et mida kitsam ja fokuseeritum on bränd, seda lihtsam on ka inimestele meelde jääda. 
  • Ole sina ise. Selleks, et omada unikaalset persoonibrändi pole tegelikult sugugi palju vaja. Peab olema ainult vahetu ja autentne igas olukorras. Sellisel juhul on ka oma kuvandiga tegelemine päevast päeva lihtsam. Kui üritad kedagi kopeerida, siis on väga suur tõenäosus, et sihtrühm saab sellest aru ning oled nende silmis igaveseks usalduse kaotanud. Pea meeles, et imago peaks järgnema sulle kõikjale. Selle eraldamine oma isiklikust elust teeb brändi ülesehitamise keeruliseks. Seega kaubamärgi loomisel on kindlasti lihtsam kui tegelik elustiil ja kuvand oleksid üks ja seesama. 
  • Ole järjepidev. See viitab eelkõige sellele, et keskenduda tuleks sisuloome järjepidevusele, jäädes truuks oma stiilile – suhtluses, väljanägemises ja visuaalides, tekstides, mis avaldad. Ka kõige väiksemad ebakõlad võivad brändi kahjustada. 
  • Tunne oma auditooriumi. Mõtle, kes on need inimesed, kes sinu tegemistega kursis soovivad olla? Mis arvad, millisena nemad sind näha sooviksid? Või millisena ennast näidata soovid?  
  • Ebaõnnestumine on paratamatus. Tõenäosus, et edu saabub koheselt on imeväike ning ole valmis seisma silmistsi nii mõnegi tagasilöögiga. Sellistel hetkedel tuleb meeles pidada, et ka parimad kaubamärgid on oma teel komistanud, vigu teinud, kuid neist õppinud ja seeläbi aegamisi täiuslikkuseni jõudnud. Näiteks Walt Disney on pikalt rääkinud oma ebaõnnestumisest seoses animatsioonibrändi loomisega. Täna pole aga ilmselt kedagi, kellele ei oleks mõni Disney animafilm hinge pugenud. 
  • Jutusta lugu. Öeldakse, et kui sinu bränd ei räägi mingit lugu, siis oled poolest oma sihtrühmast ilma. Seega, selle asemel, et lihtsalt oma kaubamärgist rääkida, tuleks selle ümber luua lugu, millega publik samastuda saaks. 
  • Mis on sinu pärand? Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, et millised on need märksõnad ja tegevused, millega sa tahad, et sind mäletataks. 

Persoonibrändi loomine on elukestev ettevõtmine, mis peaks pidevalt ühes sinuga arenema. Võime aga garanteerida, et iseenda imagoga teadlikul tegutsedes on tagajärjed ainult positiivsed. Seega, kui soovid enda kuvandiga tegelema hakata, aga ei oska kusagilt alustada, siis võta meiega julgelt ühendust ning teeme ära!