fbpx

Sotsiaalmeedia ABC

Tänases digitaalse turunduse dünaamilises valdkonnas on kohalolek sotsiaalmeedias tohutult võimas jõud, mis aitab brändidel kujundada ja suunata oma identiteeti ning luua sidemeid sihtrühmadega. See on aga pidevalt muutumises, nõudes kohanemist algoritmide vaheldumise, uute suundumuste ja sisuloomise strateegiate valguses ning on keerulisem kui vaid teksti ja pildi üles laadimine välja valitud platvormile. Küll aga ära muretse, loe vaid edasi, sest oleme sellegi teema sinu jaoks kokku võtnud alljärgnevalt.

Sotsiaalmeedia turunduse olemus ja olulisus

Sotsiaalmeedia turundus on veebikeskkondade – nagu Facebook, Instagram, TikTok ja teised – kasutamine, jõudmaks sihtrühmani ning edendamaks brändi ja toodet või teenust kohalolekuga. Selle keskmes on interaktiivselt suhtlemine ja sidemete loomine publikuga, kujundades seeläbi autentset brändikogemust ning toetades püsivat kliendilojaalsust.

Turundus sotsiaalmeediaplatvormidel on täna asendamatu, ulatutes kaugemale pelgalt nähtavuse suurendamisest. Tegemist on tööriistaga, mis võimaldab vaatajaskonda aktiivselt kaasata, inspireerida ja muidugi suunata puhtalt vaataja juba toote või teenuse kasutajaks. Just seetõttu ei tohiks pea ükski bränd küsimuse alla seada oma kohalolekut sotsiaalmeedias.

Kes otsib aga konkreetset põhjust, siis 93,2% majapidamistes Eestis on internetiühendus ja veidi üle miljoni inimese kasutab sotsiaalmeediat igakuiselt. 

Platvormides navigeerimine

Sotsiaalmeedia mitmetahuline olemus on aga enamat kui esmamuljena võib näida – see hõlmab erinevate platvormide algoritmide ja nende keerukuse mõistmist, köitva sisu loomist, mis ülejäänud mürast välja paistaks ning pidevat kohanemist ja uuendamist, et säilitada publiku tähelepanu muutuvas digitaalses keskkonnas. Kuidas selles universumis navigeerida?

Tunne platvormi. Sotsiaalmeedias on algoritm kas see, mis brändi postituse esile tõstab ning laiema publikuni viib või hoopis unustusse suunab. Edukaks turunduseks on hädavajalik mõista iga platvormi unikaalset lähenemist, kohandades sisu vastavalt, et haarata publiku tähelepanu ning tõsta esile see, mida soovitakse maailmaga jagada.

Tee eeltööd. Tähtis on end positsioneerida oma valdkonna eksperdina või parima tootena turul. See eeldab aga põhjalikku eeltööd, sealhulgas konkurentide analüüsi, sihtgrupi mõistmist ja trendide jälgimist. Nii saab välja töötada ainulaadse sõnumi, mis eristub ja kõnetab sihtrühma sügavamalt. Samuti tagab eeltöö, et bränd ei ole mitte ainult kohal sotsiaalmeedias, vaid eristub ning paistab silma.

Sisuteksti loomine. Kui eeltöö tehtud, saab asuda päriselt postituse koostamise juurde. See, kas enne tegeled teksti või visuaaliga, on tegelikult enda otsustada – tähtis on, et need oleksid harmoonias. Sisuteksti loomisel on tähtis järgida brändi häält, mis kõikide postituste ja erinevate platvormide lõikes oleks samasugune – olgu see siis hariv, humoorikas või muud moodi kaasakiskuv. Sellest, kuidas seda teha, kirjutasime detailsemalt siin.

Visuaaliga tegelemine. Pilkupüüdvad pildid ja videod on need, mis publikule esimesena silma jäävad. Unustamatud visuaalid mitte ainult ei köida tähelepanu, vaid annavad ka võimaluse edastada brändi iseloomu ning sõnumit kiirelt ja mõjusalt. Seega, kujundades tuleb hoolikalt jälgida, et see peegeldaks identiteeti ning haaraks vaataja tähelepanu esimesest silmapilgust.

Vasta ja analüüsi. Kui postitus üleval, ei ole töö veel aga tehtud. Nüüd on tähtis jälgida publiku tagasisidet – vastata kommentaaridele ning edendada arutlusi. Lisaks interaktiivsele suhtlemisele tuleb jälgida ka statistikat, siis on teada, mida järgmine kord veelgi paremini saaks teha.

Generatsioon Z ja sotsiaalmeedia

Z-põlvkond on olnud sotsiaalmeediat muutev jõud, kujundades mitte ainult tarbijakäitumist, vaid ka turundusstrateegiaid. Nende ootused ja vajadused on sundinud brände loovamaks ning autentsemaks muutuma, nõudes kaasahaaravat sisu ja kaasatust. Paar aastat tagasi toimivad strateegiad ei pruugi täna enam toimida, sest ootused on täiesti teised. Sotsiaalmeedias edukuse saavutamiseks on hädavajalik mõista, mida põlvkond Z soovib, kuna nende eelistused ja käitumismustrid mõjutavad otseselt tarbijakäitumist. Brändid peaksid looma sisu ja kampaaniaid, mis päriselt kõnetavad publikut innovaatilistel viisidel, pakkudes samal ajal väärtust ning vastates nende muutuvatele ootustele.

Brändi autentsus ei ole ainult moesõna turundusmaailmas, vaid tänaseks hädavajalik omadus, mis kujundab pikaajalisi suhteid tarbijatega. Autentne bränd tunnustab oma identiteeti, jagades avameelselt oma väärtusi ja missiooni, mis loob kahepoolse usalduse publikuga. See ei ole pelgalt pinnapealne virvendus, vaid sügavamalt juurdunud brändi kultuuris ja käitumises, mis kajastub igas sammus ja tarbijate vastasmõjus. Brändide jaoks on seega autentsuse hoidmine mitte ainult vastutus, vaid ka võti pikaajalise edu saavutamiseks tänapäeva konkureerival turul.

Sotsiaalmeedia osakaal turunduses on hetkel väga suur, nõudes brändidelt aega ja pühendumist. See ei piirdu ühe postituse kiire üleslaadimisega, vaid nõuab terviklikku strateegiat, loovust ning kohanemisvõimet muutuvas keskkonnas. Pidev tähelepanu, personaalsus ja süsteemne lähenemine on just need võtmetegurid, mis aitavad brändidel sotsiaalmeedias eristuda ning saavutada edu.

Kriisikommunikatsioon – mida see endast kujutab ja miks tähtis on?

Kriisikommunikatsioon tuli eriti suure rambivalguse alla 2020. aastal, mil ülemaailmne kriis paljude ettevõtete igapäevatööd mõjutama hakkas. Kuigi publik tutvus teadlikult kriisikommunikatsiooniga alles siis, on see meie ümber tegelikult iga päev, olgu see siis strateegiat luues või juba ellu viies. Tegemist on lähenemisega, mis aitab organisatsioonidel keerulistel aegadel hoida kontrolli ja minimeerida negatiivseid mõjusid ning seepärast on oluline mõista, mis see on ja kuidas seda tõhusalt kasutada.

Mis on aga täpsemalt kriisikommunikatsioon?

TechTarget defineerib seda kui strateegilist lähenemist inimeste ja organisatsioonidega suhtlemiseks mõne keerulise sündmuse ajal – oleme sellega igati nõus.

Kriisikommunikatsioon hõlmab tegevuskava, mis mängib otsustavat rolli keerulistes olukordades, aidates tõhusalt suhelda ja kahjusid piirata. See peaks sisaldama infot teabe edastamise, suhtlemisstrateegiate loomise ning avalikkuse kaasamisega seoses. Ettevõtte maine on kriiside ajal kaalul ning laiemale publikule aktiivselt teabe edastamine ka sel ajal aitab leevendada muresid ning võidelda valeinfoga, mis meedias ringelda võib.

Kriise, mil kommunikatsioonistrateegiat vaja võib minna, on mitmesuguseid – loodusõnnetused, tootmisvead, mainekahju jne. Et olla valmis kõigeks, peaks organisatsioon eeldama, et kriis tekib. Kuigi ülejäänud olukordades öeldakse ikka, et alati tuleb positiivsele mõelda, siis kriisikommunikatsiooni ette valmistades tuleks teha just vastupidist.  Kunagi ei tohiks lootma jääda vaid sellele, et äkki ühtegi kriisi ei teki ning nii ei ole ka vastavat strateegiat vaja läbi mõelda. Me keegi ei tea, mis tulevik toob ning kõige kindlam on olla valmis igaks olukorraks – on suur tõenäosus, et enamus stsenaariumeid ei realiseeru, kuid ettevalmistumine on juba pool võitu.

Neli kriisi etappi

Ühe hädaolukorra võib jagada neljaks erinevaks etapiks – kriisieelne aeg, kriis, kriisile vastamine, peale kriisi. Igal perioodi juures näeb tegutsemine veidi erinev välja ning eduka kriisikommunikatsiooni läbiviimiseks on tähtis õigel ajal õigeid otsuseid teha.

Kriisieelne aeg võib tunduda kui etapp, kus ei ole vaja teha midagi, sest kriisi ju veel ei ole. Tegelikult on see aga kõige tähtsam punkt ning nüüd peaksid tegutsema kõik, ka siis kui tõsine olukord veel käes ei ole. Tegemist on planeerimise faasiga, kus pannakse kokku kindel kommunikatsioonistrateegia või vaadatakse üle juba varem loodud lähenemised.

Enne kui aga plaani kirja saab panema hakata, tuleb kaardistada kõik võimalikud ohuolukorrad, ka need, mis algul veidike absurdsed võivad tunduda. Kui see tehtud, saab mõelda, kuidas vastavale olukorrale reageerida, mis infot jagada, mis tooni kasutada, milliste kanalite poole pöörduda, kes kõneisik on ja palju muud – seda on kõige lihtsam teha olukorda läbi mängides ning ennast vastavasse olukorda asetades. Kriisieelne etapp erineb teistest, sest sellega peaksid kokku puutuma kõik. Järgmised sammud võetakse ette alles siis, kui häiriv olukord käes, kuid planeerima peaksid kõik ning kui läheb hästi, ei pea koostatud strateegiat kasutamagi.

Kriis on see hetk, kus tõsine olukord on käes. Enne kui aga meedia ja publikuga rääkima hakatakse, soovitame olukorda hetkeks hinnata – milles kriis seisneb, kes on kaasatud või ohus ning vastavalt sellele, millise reageerimisplaani peaks aktiveerima. Peale seda on vaja keskenduda sisekommunikatsioonile organisatsioonis, et kõik teaksid, mis on toimumas ja osalised oleksid kursis edasise plaaniga.

Kriisile vastamine on juba see punkt, kus tuleb hakata tegutsema ja üleminek sellele etapile peaks olema kriisist väga kiire. Siin ajajärgul on äärmiselt oluline koostatud strateegia, mida kogu kriisi vältel jälgima ning ka analüüsima peaks. Esmatähtis on aktiivselt informatsiooni jagada – kontakteeruda meediaga kas ise või kasutada pressimaterjalide mõju, rakendada oma kanaleid ja võtta appi teisi ressursse. Kui kaua see etapp kestab, sõltub kriisist – mõne puhul on see vaid mõni päev, ekstreemsema olukorra puhul võib see aga kesta kuid.

Pärast kriisi ei ole veel aeg puhata ning kõik juhtunu selja taha jätta. Siin faasis peab hindama, millist kahju kriis põhjustas, olgu see siis varaline, maineline või muu ning tegema, mis vaja, et pöörduda tagasi rutiini juurde. Lisaks on mõjus oma vigadest õppida ning vastavalt sellele strateegiat täiendada või uuendada. Kui see tehtud, saab lõpuks hingata sügavalt sisse-välja ning tavapärase töötempo juurde naasta.

Kuigi kriisikommunikatsioon võib tunduda vajalik vaid äärmuslikel hetkedel, on sellele vaja mõelda kõikidel ennetavalt – olgu kriis käes või mitte. Strateegilise mõtlemise eesmärk on minimeerida segadust, ebakindlust ja negatiivseid mõjusid, mis kriisidega kaasneda võivad. Just kommunikatsioon on see, mis tõsises olukorras ettevõtte sõnumit edastada ning kahjusid vältida aitab, mis teeb selle olemuse ja tõhusa rakendamise mõistmise murranguliselt tähtsaks.

Mis teeb LinkedIn platvormi eriliseks?

Digiajastul on sotsiaalmeedia platvormid muutunud nii üksikisikute kui ka ettevõtete jaoks asendamatuks tööriistaks, pakkudes võimalusi ühenduste loomiseks, lugude jagamiseks ning suhtlemiseks. Kui aga Facebook, Instagram, TikTok ja teised on end sotsiaalmeediamaastikul kindlalt kinnitanud, siis ka LinkedIn on leidnud oma niši, olles oluline eriti just ettevõtete ja spetsialistide jaoks.

LinkedIn kanalis üldiselt turundamisest oleme rääkinud ka varasemas blogipostituses. Kuid, et võtta meediumist maksimum, on oluline teada, kuidas see erineb teistest platvormidest ning mida peaks pidama meeles seal navigeerides.

Laienda oma professionaalset haaret

Kui teistes domineerib meelelahutus, siis LinkedIn on keskkonnana paik, kus üksikisikud ja organisatsioonid osalevad sisukates aruteludes, jagavad valdkonnakeskseid teadmisi ning loovad võrgustikke, mis põhinevad karjäärieesmärkidel. Üle 900 miljoni tööotsija, värbaja ning oma ala eksperdi üle maailma on sinna kokku kogunenud, et edendada tähelendu ning end mõtteliidrina kehtestada.

Selgelt on fookus ärilt ärile ehk B2B võrgustikul, mis seab esikohale professionaalsuse. Niisiis ei sihi brändid oma postitustega potentsiaalseid kliente, vaid hoopis oma järgmisi töötajaid, koostööpartnereid või ühiste huvidega ettevõtteid. See kõik aga tähendab, et postitus, mis Instagram ja Facebook seinal toimib, ei pruugi olla sama edukas LinkedIn uudisvoos. Erinevad sihtrühmad vajavad unikaalseid sõnumeid ja visuaale ning nii peab ka strateegia erinema.

Mida sisuloomes arvesse võtta?

LinkedIn´i algoritm, mis määrab, kellele ja paljudele postitusi näidatakse, põhineb kolmel aspektil – asjakohasus, ekspertiis ja kaasamine.

Asjakohasus kindlale sihtrühmale on oluline, sest ainult nii leiad õige võrgustiku, milleni turundusega jõuda soovid. Enne kui postituste koostamiseni jõuda, peab igaüks mõtlema, kelleni oma sõnumiga jõuda tahetakse. Igal sisul on oma turg ning LinkedIn’i süsteem põhineb küsimusel – kellele see asjakohane on? Mõelge, milliseid teadmisi teil on inimeste abistamiseks pakkuda. Just see on see, mis aitab teil jõuda õige vaatajaskonnani.

Ekspertiis teemal, millest postitus räägib, on võtmeosa platvormi strateegiast. Kui midagi postitatakse, hindab platvorm lisaks postituse väärtusele ka autorit ennast ning seda, kas postituse valdkonnas ollakse ekspert. Seega on tähtis valida üks kindel valdkond ning sellel alal end positsioneerida eksperdina.

Kaasamine postituste kommentaariumis ootab sisukaid arutlusi vastaval teemal. Postituse koostamisel peab mõtlema seega, kuidas sa oma sihtrühma saaksid kaasa rääkima kutsuda. Küsi küsimusi, uuri teiste osapoolte arvamusi ning edenda teemat kommentaarides veelgi edasi.

Postitused peaksid olema kergesti loetavad, näitama sinu teadmisi, jagama unikaalset vaatenurka ning julgustama arutlusi. LinkedIn kanalis on esikohal relevantsus ning kvaliteet üle kvantiteedi.

Hootsuite andmete kohaselt on parimateks aegadeks postituse üleslaadimiseks aastal 2023 LinkedIn lehele kesknädalal – täpsemalt teisipäeva või kolmapäeva hommikul kell 9. Statistika näitab, et LinkedIn on kõige kasutatavam traditsioonilistel tööpäevadel ning kui nädala algul ollakse platvormil rohkem aktiivsed, siis nädala jooksul aktiivsus langeb. Küll aga on iga sihtgrupp unikaalne ja seega soovitame oma kontol ringi uudistada, sest just nii võid avastada selle kõige sobivaima rütmi sisu jagamiseks.

Ideid postitusteks

Enne kui aga sisu looma saab asuda, peab olema üks hea idee, kust alustada. Siin paar meie lemmikut, kust siis oma mõtet juba edasi arendada.

  • Vastus aktuaalsele küsimusele sinu valdkonnas,
  • Ennustus, mida toob tulevik; mis trendid ees ootavad,
  • Top 10 nimekiri,
  • Enda või kliendi edulugu,
  • Infograafik,
  • How to list“ ehk kuidas midagi teha või saavutada,
  • Nipp, mis sind aidanud on,
  • Huvitav statistika,
  • Asjakohase artikli jagamine,
  • Tiimi tutvustamine.

LinkedIn erineb teistest sotsiaalmeedia platvormidest oma selge keskendumise tõttu professionaalsusele ja ärisuhtlusele. Seda ainulaadset B2B-suunitlust meeles hoides, otsivad brändid pigem potentsiaalseid töötajaid, koostööpartnereid või ühiste huvidega ettevõtteid, mitte otseselt kliente. Seega nõuab LinkedIn sisustrateegia teatud eripärasid, mis rõhutavad klientidega suhtlemise asemel asjakohasust, ekspertiisi ja publiku kaasamist. LinkedIn on tõeliselt eripärane lahendus ning tänu millele on võimalik jõuda inimesteni, kelleni tavapärastel sotsiaalmeediaplatvormidel ei pruugi jõuda.

Pressimaterjalid – esimene samm vingete kajastusteni

Erinevad tekstid, mis koostatud mõeldes just ajakirjanikele ja avalikkusele, on üks tõhusamaid vahendeid, mis kommunikatsioonispetsialisti arsenalis. Hoolikalt valitud rittaseatud laused, kus sõnumid konkreetsed ja mõtteid pigem vähem, aitavad uudiseid luua nii trükis, helis kui ka veebis, olles algallikaks. Kuidas aga teha valik, millist lähenemist kasutada, tabamaks seda õiget sihtrühma, ja millised on head pressimaterjalid?

Alustame algusest.

Pressiteade on üks vanemaid ja levinumaid viise jõudmaks meediasse. Sellest, miks nende kirjutamine ja saatmine siiani vajalik on, oleme varasemalt oma blogis ka pikemalt arutlenud. Pressiteate puhul on tegemist materjaliga, mille avaldamine ei ole kunagi garanteeritud – meediasse jõuavad vaid need, mis silma paistavad ja relevantsed on. Seega on tähtis, et sisend oleks koostatud hästi. Küll aga vaieldakse, milline on hea pressiteate ning meie oleme oma igapäevatöös lähtunud alljärgnevast:

  • Pealkiri, mis annab edasi sisu. Kuigi tegemist on teksti lühima osaga, on see kõige tähtsam. Pealkiri peaks olema pilkupüüdev, kuid kindlasti mitte eksitav, sest nii ei leia lugeja teksti avades seda, mida soovis.
  • Sissejuhatus. Esimene lõik peaks kompaktselt edastama kõige olulisema teabe, vastates küsimustele „kes?“, „mida?“, „millal?“, „kus?“ ja „miks?“. See peaks olema köitev, julgustades uudist edasi lugema.
  • Sisutekst. Kui eelmine punkt võttis kokku sisu, siis nüüd on vaja lugu valmis kirjutada. Lähenemine peab olema informatiivne, pakkudes üksikasju ning pikemalt vastates küsimustele, millele toetus sissejuhatus. Kasuta statistikat või muid toetavaid asjaolusid ning kindlasti ka võtmeisikute tsitaate – need lisavad usaldusväärsust ja inimlikkust. Kirjakeel hoia kindlasti selge ja arusaadav, vältides valdkonnaspetsiifilise termineid, mis lugejaid segadusse võivad ajada. Kui nende kasutamine on vältimatu, siis soovitame lisada ka selgitused.
  • Lisainfo. Soovitame lisada pressiesindaja või kõneisiku kontakt, sest juhul kui ajakirjanikul tekib lisaküsimusi, siis saab kohe neile ka vastata spetsialist ise. See on ka hea viis tutvustada meediale persooni, kes on valmis antud teemal pikemalt arutlema.
  • Lühitutvustus. Pressiteate lõpus peaks olema ettevõtte lühitutvustus, mis annab olulist taustateavet autori kohta. Tekst ei pea olema pikk – piisab ühest lõigust, mis pakub ajakirjanikule konteksti saatja identiteedi, missiooni ja saavutuste vms kohta.

Aga kui uudis on juba olemas?

Alati ei pea meediasse jõudmiseks välja tulema uhiuue uudisega. Nii on võimalik ka kommenteerida juba avaldatud artikleid – olgu need siis ettevõttest või on käsitluses just teatud valdkonnas aktuaalne teema, kuhu sooviksid sõna sekka öelda.

Selleks, et aga üldse kommentaari koostamiseni jõuda, tuleb olla kursis meediamaastikuga. Niisiis jälgi uudiseid ning käsitlevat sisu, mis hetkel aktuaalne. Kui jääb silma just see, millega sooviksid kaasa rääkida, ei ole teha midagi muud, kui pöörduda ajakirjaniku poole, ennast tutvustada ning selgitada kuhu ja miks kommentaari sooviksid jagada. Kui aga hoog on sees, siis võid juba kohe e-kirjaga oma mõtted teele panna. Küll aga soovitame tekst kaks korda üle lugeda, sest mis juba kord välja saadetud, seda enam tagasi võtta ei saa.

Taas on aga tegemist materjaliga, mida väljaanded jagavad vaid juhul, kui see neile endile huvitav tundub, seega koosta pakkumine või sisu kommentaariks, millele keegi „ei“ öelda ei saa.

Kui vastukaja pakkumisele on positiivne, on lõpuks aeg kommentaar koostada. Tekst peaks ülesehituselt sarnanema pressiteate omale, küll aga ei pea sisu olema nii pikk, sest sina ei väljasta uudist, vaid lihtsalt kommenteerid seda.

Sissejuhatuses tuleb kindlasti märkida arvaja nimi, ametinimetus ning seos ettevõtte või valdkonnaga, millest uudis, millele lisaselgitust jagad, on. Kommentaaris võid välja tuua punkte, mis artiklist silma jäid või ebatäpsuste korral esitada viisakalt õiget teavet viidates usaldusväärsetele allikatele. Kommentaare jagades positsioneerid end kui eksperti oma alal ning suurendad usaldusväärsust.

Kuidas saaks veel paremini?

Visuaalid nagu pildid või infograafikud, mis pressimaterjaliga kaasa pandud, mängivad olulist rolli tähelepanu köitmisel. Pressiteate ja kommentaariga soovitame alati kaasa saata pildi brändi kõneisikust, kes kommentaari andis või uudises tsitaadi autorina esindatud. Need annavad võimaluse kaubamärgile näo anda ning aitavad ajakirjanikel, ja hiljem ka lugejatel, luua kontakt kõneisikuga.

Pilt peaks olema professionaalne ning peegeldama ettevõtte ning persooni väärtusi – selfie’dest, piltidest sõpradega ja muudest ebaprofessionaalsetest klõpsudest hoidumine tugevdab samuti brändi usaldusväärsust.

Lisaks pildile võib tekstiga kaasa saata ka muid visuaale, mis loole lisaväärtust annavad, näiteks infograafikud. Need on võimsad tööriistad visualiseerimaks teavet ja statistikat, muutes lihtsamaks loo põhipunktidest arusaamise ning mis veelgi, pannes just teie uudist teiste seast välja paistma. Mõjuvad visuaalid ei võta loo sisust tähelepanu ära, vaid vastupidiselt aitavad seda jutustada ja jätavad püsiva mulje nii meedia väljaannetele kui ka publikule.

Pressimaterjalid, mis suunatud ajakirjanikele ja avalikkusele, on oluline vahend ettevõtte nähtavuse suurendamiseks meedias. Tõhusad pressiteated peavad olema hästi koostatud ning huvipakkuvad, et saada soovitud tähelepanu. Lisaks pressiteadete koostamisele on võimalik kommenteerida juba avaldatud artikleid, mis võimaldab tõsta ettevõtte mainet valdkonna eksperdina ja olla pildil ka siis, kui endal justkui uudiseid ei ole. Tekstide kõrval ei saa aga unarusse jätta ka visuaalsed elemente, nagu pildid ja infograafikud, mis aitavad tähelepanu köita ning suurendavad loo mõjuvust.

Hästi koostatud pressimaterjalid õigetes kätes aitavad saavutada eesmärke, on oluline osa kommunikatsioonistrateegiast ning nii on võimalik edastada just seda sõnumit, mida sina soovid.

Kuidas leida endale parim praktikakoht ja sellest viimast võtta? 

Ülikooliõpingute ajal on üliõpilasel võimalus läbida praktika ja seda nii mitmelgi korral. Selle eesmärgiks on saada esimene erialane kogemus – see annab tööandjale ülevaate tudengi oskustest, pädevusest ja muidugi potentsiaalist ning õppurile omakorda sisevaate valdkonda. Praktika on suurepärane võimalus tutvuda töökeskkonnaga, rakendada koolis õpitut päris maailmas ning laiendada oma kontaktivõrgustikku.  

Tihti on kõige keerulisem just see esimene samm ja sellest, kuidas endale praktikakoht leida, kirjutasime mõni aeg tagasi täpsemalt siin. Kui aga paik leitud, valik kinnitatud ning esimene tööpäev kalendris, siis mida peaks meeles pidama, et praktikast võtta viimast? 

Sel teekonnal on oluline isiklik areng ja õppimise tähtsustamine. Aega tuleks kasutada uute oskuste ja teadmiste arendamiseks ning muidugi ka valdkonna avastamiseks. Julgust võtta vastutus ja näidata üles oma algatusvõimet ülesannete täitmisel tuleb hinnata ning need aitavad end tõestada, avades mitmeid uksi uutele väljavaadetele.  

Praktika on nagu üks suur proovikivi, kus üliõpilane saab end proovile panna. See on suurepärane võimalus mitte ainult erialaseks kasvamiseks, vaid ka enese avastamiseks ja isiklikuks arenguks. Selleks, et saada kogemusest maksimaalselt kasu, keskendume järgnevale: kuidas seada eesmärke, küsida küsimusi, luua sidemeid, olla aktiivne ning haarata kinni uutest väljakutsetest. Nüüd aga täpsemalt, kuidas need kõik koos, või ka eraldi, aitavad saavutada väärtuslikud vilumused ning teha arenguhüppe. 

Sea eesmärke. 

Eesmärkide seadmine aitab suunata jõupingutusi ja saavutada soovitud tulemusi. Olgu selleks uute oskuste omandamine, enesetäiendamine või mugavustsoonist väljaastumine. Selgete suundade seadmine aitab hoida fookust ja suunata tegevusi õiges trajektooris. Lisaks saavad tegevused kindla suundumuse ning tekib võimalus mõõta edusamme.  

Selged sihid tagavad edasiliikumise ning vajadusel saab kohandusi teha vastavalt olukorrale, mis omakorda võimaldavad väljuda mugavustsoonist ja astuda vastu oma hirmudele. Seekaudu on praktika suurepärane aeg uute väljakutsete vastuvõtmiseks ja piiride kompamiseks. Seades eesmärgid, mis nõuavad pingutusti, puhkevad õitsele uued võimalused ja oskused arenevad veelgi.  

Küsi kõiki küsimusi. 

Uudishimulikud küsimused on oluline osa praktikast, sest need aitavad tutvuda ettevõtte kultuuri ja tegemistega. Mistõttu ei tasu nende esitamist karta, kuna asjaoludega tutvumine aitab luua parema pildi eesseisvatest rollidest ning vastutusaladest. Samuti väheneb eksimisvõimalus, ajakasutus on targem ning avaldub kaasamõtlemisvõime. 

Võib juhtuda, et asjatundjatel on raske kohe kõike selgitada, kuna nende jaoks on teemad iseenesestmõistetavad. Seega ükski küsimus ei ole vale ega tobe. Pigem avab küsimuste esitamine võimaluse demonstreerida aktiivsust, huvi ja pühendumust praktika jooksul.  

Ole aktiivne.  

Aktiivne osalemine on oluline, mitte ainult ülesannete täitmiseks, vaid ka laiemate võimaluste loomiseks. Soovitatav on osaleda koosolekutel, aruteludel ja töögruppides, sest nii avad uksi erinevatele projektidele ning haarad kinni võimalusest anda oma panus. Algatusvõime on enesearengu puhul oluline ja annab tõuke uute võimaluste sünniks ning soodustab mitmekülgsema töökeskkonna loomist.  

Arengu tagamiseks on oluline julgustada mentoreid edastama konstruktiivset tagasisidet, kuna selle kaudu õpitakse ja arenetakse. Siinkohal aga peaks julgustama ka praktikanti andma aktiivselt vastukaja – jagades mõtteid, ootusi ja eesmärke. Selline kahepoolne avatud suhtlus võimaldab saada praktikast maksimaalselt kasu.  

Täienda võrgustikku. 

Praktika jooksul avaneb võimalus suhelda erinevate inimestega, sealhulgas kolleegide, partnerite ja teiste praktikantidega. Nii aga tekivad šansid õppida teiste tööviisidest ja parimatest tavadest. Nii leiad ka alati kellegi, kelle poole oma rõõmude või muredega pöörduda.  

Eriti väärtuslikuks muutuvad need sidemed aga siis, kui on aeg oma teed minna ja asutakse karjääriredelil ronima, sest mitmekülgne suhtlusvõrgustik toob kaasa mitmeid koostöövõimalusi. 

Haara kinni võimalustest. 

Ei tasu karta uut ja huvitavat! Olles valmis lahendama esmaseid väljakutseid, tuleb esile valmisolek õppimiseks ja arenemiseks. Lisaks võib see avada võimalusi tulevikuks, nagu senitundmatute ülesannete vastuvõtmine, oskuste omandamine või keerukate olukordadega toimetulek. 

Astudes vastu uutele proovikividele, avaneb väljavaade laiendada oma teadmisi ja ka kogemusi. Esialgu võib see tunduda hirmutav, aga kui ebakindlus ja kartus ebaõnnestumise ees on ületatud, siis on tee eduni sillutatud. Näita üles valmidust ja võimekust teha asju, mis ei ole alati meeltmööda – nii avardad oma mainet, mis tuleb ainult kasuks edaspidistes karjäärivõimalustes.  

Praktikateekonna tähtsus ei seisne ainult sobiva koha leidmises, vaid veelgi olulisem on võtta antud kogemusest viimast. Olla uudishimulik, küsida küsimusi, luua sidemeid, seada eesmärke ning haarata kinni igast võimalusest ja põnevast väljakutsest.  

Aktiivne osalemine ja avatus erinevatele kogemustele aitavad mitte ainult kasvada professionaalset, vaid loovad ka võimalusi tulevikuks. Praktika võib olla suurepärane võimalus arendada enda oskusi ja laiendada suhtlusvõrgustikku, seega ole nutikas ja kasuta võimalus maksimaalselt ära.