fbpx

Aastaring turunduses

Pidevalt areneval turundusmaastikul on brändi nähtavuse säilitamiseks ja vaatajaskonnaga ühenduse loomiseks tähtis olla asjakohane kõik 12 kuud. Aastaajad, pühad ning kultuurisündmused pakuvad brändidele võimsaid võimalusi klientide kaasamiseks. Erinevaid sündmusi – ülemaailmselt või siis kohalikult – on küll ja veel, tähtis on aga säilitada dünaamilisus ja mitmekesisus oma turundusstrateegias. Kasutades tarka ajastust ja luues seoseid hetkedega, mis kliendi jaoks emotsionaalselt tähtsad, suudab bränd oma loo tõhusalt edasi anda ning meeles püsida. Kuidas siis aga turundusplaani ja kampaaniaid koostades kalendrit jälgida?

Turunduskalendri loomine

Aasta alguses või ka aasta viimasel kuul peaks kõik võtma hetke, et vaadata peale eesootavale hooajale ning ära märkima relevantsed üritused ja kuupäevad. Seejuures ei tohiks mööda vaadata ka pühadest, mil bränd saab siduda end publikuga emotsionaalsel tasandil. Oluline on mõista, millised sündmused võivad olla brändile kõige mõjusamad, võttes arvesse sihtgrupi eelistusi ja ka kultuurilist tausta.

Kõige selle juures on aga tähtsaim ette planeerimine. Kuigi aasta tundub pikk ning esimesed tähtsad kuupäevad kaugel, siis tegelikult on vaja tegutsemist alustada kohe. Varajane planeerimine tagab, et bränd saab maksimaalselt kõik võimalused ära kasutada ning luua läbimõeldud kampaaniad, mis kajastavad brändi isiksust, räägivad lugu ning jätavad tugeva mälestuse publikule. Paari kuu pärast ilmuvad ajakirjad on juba tegelikult töös, saateid filmitakse ning reklaamplakateid ja -videoklippe valmistatakse ette. Nii peaks turundusega olema alati üks samm ees – kui ülejäänud maailm veel uusaastalubadustest räägib, peaks turundusmeeskond mõtetega juba sõbrapäeva ja lihavõtete poole vaatama. 

Muuseas, peaks siinkohal ka kaaluma, millal peaks ettevõte tahaplaanile jääma. Mitte iga püha või rahvusvaheliselt tunnustatud päev ei pruugi kattuda ettevõtte olemuse ja väärtustega. Seetõttu on oluline teha läbimõeldud otsuseid vastavalt brändile ning mitte käivitada kampaaniaid, sest kõik teised seda tegid. Samuti on vajalik, et turunduskalender oleks alati ees tavapäraste uudiste, postituste ja kampaaniate planeerimisel. Näiteks võib suure uudise avaldamine osutuda ebaefektiivseks, kui meedia tähelepanu on suunatud mõnele olulisele pühale või muule tähtsale sündmusele. Nii läheb raske töö luhta, sest lugu mattub ülejäänute alla. Seega on enne igasuguse ettevõtmise alustamist oluline hinnata valitud ajahetke, tagamaks, et tehtud pingutused tooksid ka soovitud tulemusi.

Kohalikud ja rahvusvahelised pühad

Tänapäeval on turundustegevusteks erinevaid pühi, rahvusvahelisi ning kohalikke tähtpäevi rohkem kui vaid lihavõtted, jaanipäev ning jõulud. Kohalikud ja rahvusvahelised pühad moodustavad turundustegevuste jaoks mitmekesise raamistiku, kus võimalused on lõputud. Kaugemalt on meieni tänaseks jõudnud sündmused nagu must reede, halloween ja palju muud, mis vaid paari aastaga tohutult populaarsust kogunud ning nüüd turunduskalendris mõjukat kohta hoiavad. Sügavamaks ühenduse loomiseks tuleb aga mõista mitte ainult suuremaid pühi, vaid ka tarbija käitumismustreid ja ootusi. Nii võib näiteks aastaajaline tarbimise tipphetk olla rohkem seotud konkreetse kogukonna sündmustega kui laiema riikliku pühaga.

Samas mängivad muidugi ka kohalikud traditsioonid, pühad ja aastapäevad turunduses olulist rolli, pakkudes ettevõtetele suurepäraseid võimalusi kogukondadega ühenduse loomiseks ja nendega suhtlemiseks. Need sündmused on ideaalsed hetked, mil ettevõtted saavad näidata oma sidet kohaliku kultuuri ja väärtustega. Eesti vabariigi aastapäev, vastla – ja jaanipäev ning taasiseseisvumispüha on vaid mõned näited kuupäevadest, kuhu turundustegevusi planeerida on võimalik.

Aastaajad

Lisaks üksikutele tähtpäevadele tuleb vaadata aga ka suuremat pilti. Turundus ei tohiks kevadel, suvel, sügisel ja talvel samasugune välja näha, sest ka tarbijad mõtlevad ning käituvad erinevatel hooaegadel erilaadselt. Brändi toon, visuaalid ja sisutekstid peaksid seda kõike peegeldama. Kevadel võib keskenduda ärkavale loodusele, värskendavatele algustele ja energiale. Suvel rohkem rõhutada aktiivseid tegevusi, puhkust ning sooja ja päikeselist meeleolu. Sügisel saab keskenduda hubasusele, tagasitulekule rutiinidesse ja uuendustele. Talvel aga võib esile tuua soojust, pühadevaimu ning kingituste ja jagamise hooaega.

Turundus, mis kohaneb hooaegade vaheldumisega, loob ettevõtetele mitmekesiseid võimalusi oma eelarve tõhusalt kasutamiseks. Aastaringselt kogevad tarbijad erinevaid hetki, kus nende vajadused ja huvid muutuvad. Brändi jaoks on oluline jälgida tarbijate käitumismustreid kogu aasta vältel, sest nii nagu muutuvad aastaajad, muutuvad ka tarbijate ootused. Lisaks kohandades turundustegevusi vastavalt hooaegadele, saab ettevõte oma ressursse optimaalselt kasutada. Olgu see siis ürituse korraldamine, allahindluste pakkumine või sisuturundus – reklaamid peaksid olema harmoonias nii ümbruse kui ka ühiskonnaga.

Turunduskalendri loomine ja jälgimine on võimalus mitte ainult toote või teenuse müügiks, vaid ka kogukonna kaasamiseks läbi emotsioonide. Edukas aastaringne kommunikatsioon nii sotsiaalmeedias kui ka mujal nõuab pidevat valmidust kohanduda, jälgida turuarenguid ja reageerida kiiresti muutustele, kuid bränd, kes suudab hoida sammu nii aja kui ka tarbija vajadustega, võidab aastaringselt. Meeles tuleb pidada, et iga bränd on ainulaadne ning nii võib kalender alata ja lõppeda täpselt seal, kus soovid.

Kriisikommunikatsioon – mida see endast kujutab ja miks tähtis on?

Kriisikommunikatsioon tuli eriti suure rambivalguse alla 2020. aastal, mil ülemaailmne kriis paljude ettevõtete igapäevatööd mõjutama hakkas. Kuigi publik tutvus teadlikult kriisikommunikatsiooniga alles siis, on see meie ümber tegelikult iga päev, olgu see siis strateegiat luues või juba ellu viies. Tegemist on lähenemisega, mis aitab organisatsioonidel keerulistel aegadel hoida kontrolli ja minimeerida negatiivseid mõjusid ning seepärast on oluline mõista, mis see on ja kuidas seda tõhusalt kasutada.

Mis on aga täpsemalt kriisikommunikatsioon?

TechTarget defineerib seda kui strateegilist lähenemist inimeste ja organisatsioonidega suhtlemiseks mõne keerulise sündmuse ajal – oleme sellega igati nõus.

Kriisikommunikatsioon hõlmab tegevuskava, mis mängib otsustavat rolli keerulistes olukordades, aidates tõhusalt suhelda ja kahjusid piirata. See peaks sisaldama infot teabe edastamise, suhtlemisstrateegiate loomise ning avalikkuse kaasamisega seoses. Ettevõtte maine on kriiside ajal kaalul ning laiemale publikule aktiivselt teabe edastamine ka sel ajal aitab leevendada muresid ning võidelda valeinfoga, mis meedias ringelda võib.

Kriise, mil kommunikatsioonistrateegiat vaja võib minna, on mitmesuguseid – loodusõnnetused, tootmisvead, mainekahju jne. Et olla valmis kõigeks, peaks organisatsioon eeldama, et kriis tekib. Kuigi ülejäänud olukordades öeldakse ikka, et alati tuleb positiivsele mõelda, siis kriisikommunikatsiooni ette valmistades tuleks teha just vastupidist.  Kunagi ei tohiks lootma jääda vaid sellele, et äkki ühtegi kriisi ei teki ning nii ei ole ka vastavat strateegiat vaja läbi mõelda. Me keegi ei tea, mis tulevik toob ning kõige kindlam on olla valmis igaks olukorraks – on suur tõenäosus, et enamus stsenaariumeid ei realiseeru, kuid ettevalmistumine on juba pool võitu.

Neli kriisi etappi

Ühe hädaolukorra võib jagada neljaks erinevaks etapiks – kriisieelne aeg, kriis, kriisile vastamine, peale kriisi. Igal perioodi juures näeb tegutsemine veidi erinev välja ning eduka kriisikommunikatsiooni läbiviimiseks on tähtis õigel ajal õigeid otsuseid teha.

Kriisieelne aeg võib tunduda kui etapp, kus ei ole vaja teha midagi, sest kriisi ju veel ei ole. Tegelikult on see aga kõige tähtsam punkt ning nüüd peaksid tegutsema kõik, ka siis kui tõsine olukord veel käes ei ole. Tegemist on planeerimise faasiga, kus pannakse kokku kindel kommunikatsioonistrateegia või vaadatakse üle juba varem loodud lähenemised.

Enne kui aga plaani kirja saab panema hakata, tuleb kaardistada kõik võimalikud ohuolukorrad, ka need, mis algul veidike absurdsed võivad tunduda. Kui see tehtud, saab mõelda, kuidas vastavale olukorrale reageerida, mis infot jagada, mis tooni kasutada, milliste kanalite poole pöörduda, kes kõneisik on ja palju muud – seda on kõige lihtsam teha olukorda läbi mängides ning ennast vastavasse olukorda asetades. Kriisieelne etapp erineb teistest, sest sellega peaksid kokku puutuma kõik. Järgmised sammud võetakse ette alles siis, kui häiriv olukord käes, kuid planeerima peaksid kõik ning kui läheb hästi, ei pea koostatud strateegiat kasutamagi.

Kriis on see hetk, kus tõsine olukord on käes. Enne kui aga meedia ja publikuga rääkima hakatakse, soovitame olukorda hetkeks hinnata – milles kriis seisneb, kes on kaasatud või ohus ning vastavalt sellele, millise reageerimisplaani peaks aktiveerima. Peale seda on vaja keskenduda sisekommunikatsioonile organisatsioonis, et kõik teaksid, mis on toimumas ja osalised oleksid kursis edasise plaaniga.

Kriisile vastamine on juba see punkt, kus tuleb hakata tegutsema ja üleminek sellele etapile peaks olema kriisist väga kiire. Siin ajajärgul on äärmiselt oluline koostatud strateegia, mida kogu kriisi vältel jälgima ning ka analüüsima peaks. Esmatähtis on aktiivselt informatsiooni jagada – kontakteeruda meediaga kas ise või kasutada pressimaterjalide mõju, rakendada oma kanaleid ja võtta appi teisi ressursse. Kui kaua see etapp kestab, sõltub kriisist – mõne puhul on see vaid mõni päev, ekstreemsema olukorra puhul võib see aga kesta kuid.

Pärast kriisi ei ole veel aeg puhata ning kõik juhtunu selja taha jätta. Siin faasis peab hindama, millist kahju kriis põhjustas, olgu see siis varaline, maineline või muu ning tegema, mis vaja, et pöörduda tagasi rutiini juurde. Lisaks on mõjus oma vigadest õppida ning vastavalt sellele strateegiat täiendada või uuendada. Kui see tehtud, saab lõpuks hingata sügavalt sisse-välja ning tavapärase töötempo juurde naasta.

Kuigi kriisikommunikatsioon võib tunduda vajalik vaid äärmuslikel hetkedel, on sellele vaja mõelda kõikidel ennetavalt – olgu kriis käes või mitte. Strateegilise mõtlemise eesmärk on minimeerida segadust, ebakindlust ja negatiivseid mõjusid, mis kriisidega kaasneda võivad. Just kommunikatsioon on see, mis tõsises olukorras ettevõtte sõnumit edastada ning kahjusid vältida aitab, mis teeb selle olemuse ja tõhusa rakendamise mõistmise murranguliselt tähtsaks.

Mis teeb LinkedIn platvormi eriliseks?

Digiajastul on sotsiaalmeedia platvormid muutunud nii üksikisikute kui ka ettevõtete jaoks asendamatuks tööriistaks, pakkudes võimalusi ühenduste loomiseks, lugude jagamiseks ning suhtlemiseks. Kui aga Facebook, Instagram, TikTok ja teised on end sotsiaalmeediamaastikul kindlalt kinnitanud, siis ka LinkedIn on leidnud oma niši, olles oluline eriti just ettevõtete ja spetsialistide jaoks.

LinkedIn kanalis üldiselt turundamisest oleme rääkinud ka varasemas blogipostituses. Kuid, et võtta meediumist maksimum, on oluline teada, kuidas see erineb teistest platvormidest ning mida peaks pidama meeles seal navigeerides.

Laienda oma professionaalset haaret

Kui teistes domineerib meelelahutus, siis LinkedIn on keskkonnana paik, kus üksikisikud ja organisatsioonid osalevad sisukates aruteludes, jagavad valdkonnakeskseid teadmisi ning loovad võrgustikke, mis põhinevad karjäärieesmärkidel. Üle 900 miljoni tööotsija, värbaja ning oma ala eksperdi üle maailma on sinna kokku kogunenud, et edendada tähelendu ning end mõtteliidrina kehtestada.

Selgelt on fookus ärilt ärile ehk B2B võrgustikul, mis seab esikohale professionaalsuse. Niisiis ei sihi brändid oma postitustega potentsiaalseid kliente, vaid hoopis oma järgmisi töötajaid, koostööpartnereid või ühiste huvidega ettevõtteid. See kõik aga tähendab, et postitus, mis Instagram ja Facebook seinal toimib, ei pruugi olla sama edukas LinkedIn uudisvoos. Erinevad sihtrühmad vajavad unikaalseid sõnumeid ja visuaale ning nii peab ka strateegia erinema.

Mida sisuloomes arvesse võtta?

LinkedIn´i algoritm, mis määrab, kellele ja paljudele postitusi näidatakse, põhineb kolmel aspektil – asjakohasus, ekspertiis ja kaasamine.

Asjakohasus kindlale sihtrühmale on oluline, sest ainult nii leiad õige võrgustiku, milleni turundusega jõuda soovid. Enne kui postituste koostamiseni jõuda, peab igaüks mõtlema, kelleni oma sõnumiga jõuda tahetakse. Igal sisul on oma turg ning LinkedIn’i süsteem põhineb küsimusel – kellele see asjakohane on? Mõelge, milliseid teadmisi teil on inimeste abistamiseks pakkuda. Just see on see, mis aitab teil jõuda õige vaatajaskonnani.

Ekspertiis teemal, millest postitus räägib, on võtmeosa platvormi strateegiast. Kui midagi postitatakse, hindab platvorm lisaks postituse väärtusele ka autorit ennast ning seda, kas postituse valdkonnas ollakse ekspert. Seega on tähtis valida üks kindel valdkond ning sellel alal end positsioneerida eksperdina.

Kaasamine postituste kommentaariumis ootab sisukaid arutlusi vastaval teemal. Postituse koostamisel peab mõtlema seega, kuidas sa oma sihtrühma saaksid kaasa rääkima kutsuda. Küsi küsimusi, uuri teiste osapoolte arvamusi ning edenda teemat kommentaarides veelgi edasi.

Postitused peaksid olema kergesti loetavad, näitama sinu teadmisi, jagama unikaalset vaatenurka ning julgustama arutlusi. LinkedIn kanalis on esikohal relevantsus ning kvaliteet üle kvantiteedi.

Hootsuite andmete kohaselt on parimateks aegadeks postituse üleslaadimiseks aastal 2023 LinkedIn lehele kesknädalal – täpsemalt teisipäeva või kolmapäeva hommikul kell 9. Statistika näitab, et LinkedIn on kõige kasutatavam traditsioonilistel tööpäevadel ning kui nädala algul ollakse platvormil rohkem aktiivsed, siis nädala jooksul aktiivsus langeb. Küll aga on iga sihtgrupp unikaalne ja seega soovitame oma kontol ringi uudistada, sest just nii võid avastada selle kõige sobivaima rütmi sisu jagamiseks.

Ideid postitusteks

Enne kui aga sisu looma saab asuda, peab olema üks hea idee, kust alustada. Siin paar meie lemmikut, kust siis oma mõtet juba edasi arendada.

  • Vastus aktuaalsele küsimusele sinu valdkonnas,
  • Ennustus, mida toob tulevik; mis trendid ees ootavad,
  • Top 10 nimekiri,
  • Enda või kliendi edulugu,
  • Infograafik,
  • How to list“ ehk kuidas midagi teha või saavutada,
  • Nipp, mis sind aidanud on,
  • Huvitav statistika,
  • Asjakohase artikli jagamine,
  • Tiimi tutvustamine.

LinkedIn erineb teistest sotsiaalmeedia platvormidest oma selge keskendumise tõttu professionaalsusele ja ärisuhtlusele. Seda ainulaadset B2B-suunitlust meeles hoides, otsivad brändid pigem potentsiaalseid töötajaid, koostööpartnereid või ühiste huvidega ettevõtteid, mitte otseselt kliente. Seega nõuab LinkedIn sisustrateegia teatud eripärasid, mis rõhutavad klientidega suhtlemise asemel asjakohasust, ekspertiisi ja publiku kaasamist. LinkedIn on tõeliselt eripärane lahendus ning tänu millele on võimalik jõuda inimesteni, kelleni tavapärastel sotsiaalmeediaplatvormidel ei pruugi jõuda.

Pressimaterjalid – esimene samm vingete kajastusteni

Erinevad tekstid, mis koostatud mõeldes just ajakirjanikele ja avalikkusele, on üks tõhusamaid vahendeid, mis kommunikatsioonispetsialisti arsenalis. Hoolikalt valitud rittaseatud laused, kus sõnumid konkreetsed ja mõtteid pigem vähem, aitavad uudiseid luua nii trükis, helis kui ka veebis, olles algallikaks. Kuidas aga teha valik, millist lähenemist kasutada, tabamaks seda õiget sihtrühma, ja millised on head pressimaterjalid?

Alustame algusest.

Pressiteade on üks vanemaid ja levinumaid viise jõudmaks meediasse. Sellest, miks nende kirjutamine ja saatmine siiani vajalik on, oleme varasemalt oma blogis ka pikemalt arutlenud. Pressiteate puhul on tegemist materjaliga, mille avaldamine ei ole kunagi garanteeritud – meediasse jõuavad vaid need, mis silma paistavad ja relevantsed on. Seega on tähtis, et sisend oleks koostatud hästi. Küll aga vaieldakse, milline on hea pressiteate ning meie oleme oma igapäevatöös lähtunud alljärgnevast:

  • Pealkiri, mis annab edasi sisu. Kuigi tegemist on teksti lühima osaga, on see kõige tähtsam. Pealkiri peaks olema pilkupüüdev, kuid kindlasti mitte eksitav, sest nii ei leia lugeja teksti avades seda, mida soovis.
  • Sissejuhatus. Esimene lõik peaks kompaktselt edastama kõige olulisema teabe, vastates küsimustele „kes?“, „mida?“, „millal?“, „kus?“ ja „miks?“. See peaks olema köitev, julgustades uudist edasi lugema.
  • Sisutekst. Kui eelmine punkt võttis kokku sisu, siis nüüd on vaja lugu valmis kirjutada. Lähenemine peab olema informatiivne, pakkudes üksikasju ning pikemalt vastates küsimustele, millele toetus sissejuhatus. Kasuta statistikat või muid toetavaid asjaolusid ning kindlasti ka võtmeisikute tsitaate – need lisavad usaldusväärsust ja inimlikkust. Kirjakeel hoia kindlasti selge ja arusaadav, vältides valdkonnaspetsiifilise termineid, mis lugejaid segadusse võivad ajada. Kui nende kasutamine on vältimatu, siis soovitame lisada ka selgitused.
  • Lisainfo. Soovitame lisada pressiesindaja või kõneisiku kontakt, sest juhul kui ajakirjanikul tekib lisaküsimusi, siis saab kohe neile ka vastata spetsialist ise. See on ka hea viis tutvustada meediale persooni, kes on valmis antud teemal pikemalt arutlema.
  • Lühitutvustus. Pressiteate lõpus peaks olema ettevõtte lühitutvustus, mis annab olulist taustateavet autori kohta. Tekst ei pea olema pikk – piisab ühest lõigust, mis pakub ajakirjanikule konteksti saatja identiteedi, missiooni ja saavutuste vms kohta.

Aga kui uudis on juba olemas?

Alati ei pea meediasse jõudmiseks välja tulema uhiuue uudisega. Nii on võimalik ka kommenteerida juba avaldatud artikleid – olgu need siis ettevõttest või on käsitluses just teatud valdkonnas aktuaalne teema, kuhu sooviksid sõna sekka öelda.

Selleks, et aga üldse kommentaari koostamiseni jõuda, tuleb olla kursis meediamaastikuga. Niisiis jälgi uudiseid ning käsitlevat sisu, mis hetkel aktuaalne. Kui jääb silma just see, millega sooviksid kaasa rääkida, ei ole teha midagi muud, kui pöörduda ajakirjaniku poole, ennast tutvustada ning selgitada kuhu ja miks kommentaari sooviksid jagada. Kui aga hoog on sees, siis võid juba kohe e-kirjaga oma mõtted teele panna. Küll aga soovitame tekst kaks korda üle lugeda, sest mis juba kord välja saadetud, seda enam tagasi võtta ei saa.

Taas on aga tegemist materjaliga, mida väljaanded jagavad vaid juhul, kui see neile endile huvitav tundub, seega koosta pakkumine või sisu kommentaariks, millele keegi „ei“ öelda ei saa.

Kui vastukaja pakkumisele on positiivne, on lõpuks aeg kommentaar koostada. Tekst peaks ülesehituselt sarnanema pressiteate omale, küll aga ei pea sisu olema nii pikk, sest sina ei väljasta uudist, vaid lihtsalt kommenteerid seda.

Sissejuhatuses tuleb kindlasti märkida arvaja nimi, ametinimetus ning seos ettevõtte või valdkonnaga, millest uudis, millele lisaselgitust jagad, on. Kommentaaris võid välja tuua punkte, mis artiklist silma jäid või ebatäpsuste korral esitada viisakalt õiget teavet viidates usaldusväärsetele allikatele. Kommentaare jagades positsioneerid end kui eksperti oma alal ning suurendad usaldusväärsust.

Kuidas saaks veel paremini?

Visuaalid nagu pildid või infograafikud, mis pressimaterjaliga kaasa pandud, mängivad olulist rolli tähelepanu köitmisel. Pressiteate ja kommentaariga soovitame alati kaasa saata pildi brändi kõneisikust, kes kommentaari andis või uudises tsitaadi autorina esindatud. Need annavad võimaluse kaubamärgile näo anda ning aitavad ajakirjanikel, ja hiljem ka lugejatel, luua kontakt kõneisikuga.

Pilt peaks olema professionaalne ning peegeldama ettevõtte ning persooni väärtusi – selfie’dest, piltidest sõpradega ja muudest ebaprofessionaalsetest klõpsudest hoidumine tugevdab samuti brändi usaldusväärsust.

Lisaks pildile võib tekstiga kaasa saata ka muid visuaale, mis loole lisaväärtust annavad, näiteks infograafikud. Need on võimsad tööriistad visualiseerimaks teavet ja statistikat, muutes lihtsamaks loo põhipunktidest arusaamise ning mis veelgi, pannes just teie uudist teiste seast välja paistma. Mõjuvad visuaalid ei võta loo sisust tähelepanu ära, vaid vastupidiselt aitavad seda jutustada ja jätavad püsiva mulje nii meedia väljaannetele kui ka publikule.

Pressimaterjalid, mis suunatud ajakirjanikele ja avalikkusele, on oluline vahend ettevõtte nähtavuse suurendamiseks meedias. Tõhusad pressiteated peavad olema hästi koostatud ning huvipakkuvad, et saada soovitud tähelepanu. Lisaks pressiteadete koostamisele on võimalik kommenteerida juba avaldatud artikleid, mis võimaldab tõsta ettevõtte mainet valdkonna eksperdina ja olla pildil ka siis, kui endal justkui uudiseid ei ole. Tekstide kõrval ei saa aga unarusse jätta ka visuaalsed elemente, nagu pildid ja infograafikud, mis aitavad tähelepanu köita ning suurendavad loo mõjuvust.

Hästi koostatud pressimaterjalid õigetes kätes aitavad saavutada eesmärke, on oluline osa kommunikatsioonistrateegiast ning nii on võimalik edastada just seda sõnumit, mida sina soovid.

Kuidas luua kvaliteetset videosisu?

Formaat, mis aina populaarsust kogunud, jätkuvalt ka täna, on video ning seda eriti kanalite nagu TikTok, Instagram Reels ja Youtube Shorts tõusuga viimastel aastatel. Lühike ning kaasahaarav liikuva pildiga sisu on lihtne „viraalseks“ minema, suurendades nii persooni, ettevõtte või brändi jälgijabaasi.

Videod on muutunud publiku eelistatud viisiks, kuidas informatsiooni kätte saada ja seda põhjusega – võrreldes tekstiga on videod mitmekülgsemad. Need võimaldavad sättida kaadrisse tihedalt sisu, haaramaks vaatajate huvi juba esimestel sekunditel. Kui mõelda, on ju millestki video vaatamine palju meeltlahutavam, kui selle kohta lugemine. Just see on ka põhjuseks, miks sotsiaalmeediast leitud klippe jagatakse 12 korda rohkem, kui tekstipõhiseid postitusi. Küll aga on sisu tohutult ning eristumiseks peavad postitatud videod olema kvaliteetsed ja ennekõike silmapaistvad.

Varustus

Kui veel paar aastat tagasi pidid ettevõtted paari klipi filmimiseks palkama professionaalse videograafi või lausa terve võttegruppi, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Loomulikult võib ka oma ala ekspertide abi kasutada, kuid kui soovid postitamises olla järjekindel, siis võib see nii minna üpriski kulukaks.

Nutitelefonide kaamerad on pea sama vinged kui erilised kaamerad ning nendega filmimine kordades lihtsam. Parima sisu loomiseks on esimene soovitus avada kaamera äpp oma telefonis ning katsetada, millised funktsioonid seal eksisteerivad. Kõige tähtsam on jälgida, et kaamera lääts oleks puhas ning fookus paigas – keegi ei soovi vaadata udust halva kvaliteediga videot, kui see just ei ole taotluslik.

Varustuse osa, mis sinu sisu kordades professionaalsemaks muudab ja mis kõigil kindlasti olema peaks, on statiiv. See tagab sujuva kaadriga video ning nii väldid värisemist, mis klippide vaatamise ebameeldivaks võib muuta. Lisaks tuleb statiiv kasuks, kui võttegrupp koosneb vaid ühest inimesest ning nii saad tehnika panna filmima, asudes ise kaamera ette esinema.

Kvaliteetse videoklipi saavutamiseks on tark ära kasutada naturaalset päevavalgust, aga kuna alati ei ole see võimalik, siis soovitame soetada rõngasvalgusti. Väike lisavidin, mille kasutamine on imelihtne ning kvaliteetne mudel jätab tõelise stuudiovalguse mulje.

Filmimine

Video tegemine ei tähenda ainult salvestusnupu vajutamist, seega kui vajalik varustus olemas, siis võta aega, et läbi mõelda kogu protsess – mida või keda filmid, milline on taust, kas video on liikuv või staatiline, kas heli lisad hiljem ja mida sul filmimiseks vaja on. Kui detailid on läbimõeldud, läheb filmimine palju ladusamalt, sest plaan on ees ja visioon loodud.

Üks tähtsamaid aspekte, mida tuleks jälgida, on taust. Lihtsate ja lühikeste lahenduste jaoks ei ole vaja soetada professionaalidele mõeldud taustasid, mis liialt ruumi võtavad ja ennast ära ei tasu. Seega vaata enda ümber ringi ning mõtle, mis sobiks – olgu see siis mõni sein, terve maja või hoopis midagi muud. Kui oled aga päris algaja, on kõige lihtsam kasutada tühja valget seina. Neutraalne taust aitab katsetada ja nii saad näiteks lühikese klipi valmis teha, misjärel kohe vaadata, kas näeb ka esitatuna sama hea välja.

Visioon ja plaan paigas, sobiv taust leitud ning kaamera-statiiv üles seatud, katsed tehtud ning saabki tööle asuda. Klippe filmi pigem rohkem kui vähem, sest alati saab ebavajaliku sisu ära kustutada, kuid uuesti täpselt samasugust videot teha on raske. Seega salvesta julgelt nii palju kui võimalik ja kui filmimine juba rohkem käpas, siis miks mitte ka sama sisu erinevate nurkade alt jäädvustada. Nii saad pärast kõike läbi vaadates otsustada, mis jääb ja mis läheb.

Video töötlemine

Ka monteerimine ja muu töötlemine on tänapäeval tehtud lihtsaks ning kättesaadavaks. Kui enne kasutati selleks üsnagi keerulisi ja hinnalisi rakendusi nagu Adobe Premiere Pro või Apple Final Cut Pro, siis nüüd on lisaks neile võimalusi tulnud juurde. Muuseas ei ole enam vaja seda kõike teha arvutis, vaid saad nii filmimise, töötlemise ja üleslaadimise kõik tehtud oma nutitelefonis. Selleks on olemas rakendused nagu: Adobe Premiere Rush, Apple IMovie, InShot. TikTok ja Instagram lubavad esmase videotöötluse läbi viia ka enda rakenduses, mis teeb protsessi veelgi valutumaks.

Loomulikult tahavad kõik teha valmis nii vahva video kui võimalik, kuid soovitame mitte liigselt kasutada erinevaid filtreid, heliefekte ja muud säärast. Sotsiaalmeedias teevad ilma pigem need videod, kus on töötluse lihtsana hoitud ning klippe lõigatud nii, et need omavahel kokku sobiksid. Lihtsat, aga kvaliteetset postitust on mõnusam vaadata ning sellest aru saada – kõik lisafaktorid viivad tähelepanu kõrvale.

Videosisu loomine ei ole kaugeltki nii keeruline, kui välja võib paista ning natukene harjutades suudavad seda teha kõik. Jälgides märgitud punkte, saavutad kvaliteetse ja professionaalse klipi ka ilma kalli varustuse ja töötlustarkvarata. Vaja on vaid huvitavaid mõtteid, konkreetset visiooni, aega ja tahet ning ongi meistriteos valmis üles laadimiseks.