Z-generatsiooniks peetakse aastatel 1995-2012 sündinud noori . See põlvkond on varsti suurem kui neile eelnenud milleeniumilapsed (1981-1994 aastatel sündinud) ning vanem osa zoomeritest hakkab kohe sisenema ka tööturule. See tähendab, et ettevõtete generatsiooniline koosseis mitmekesistub, küll aga võivad hakata põrkuma erinevad maailmavaated, prioriteedid ja arusaamad. Teineteise paremaks mõistmiseks oleks hea enda jaoks selgeks teha või vähemalt kaardistada generatsioonide vahelised erinevused. Generatsioonide vahetusaastatel on raske määratleda oma kuuluvust, kuid aja jooksul saavad selgeks väärtused, millisesse persoon ise end soovib sättida või leiab kuldse kesktee ammutades parima mõlemast.
Milleeniumilapsed ja Z-generatsioon sarnanevad üksteisega, kuid ainult viimaseid peetakse sünnipärasteks digispetsialistideks. Nutiseadmed on nende jaoks elulise tähtsusega ning virtuaalmaailm on neid ümbritsenud sünnist saati. Seetõttu on see generatsioon harjunud informatsiooni leidma paari sekundiga ning kiire tempo on vorminud nende arusaama maailmast. Selle mõju võib olla positiivne, tuues kaasa endaga avarama maailmavaate, teiste probleemide mõistmise ja laiema kultuuriruumi. Samas on pidevalt maailmaga kursis olemine inimesele ebaloomulik ning võib omakorda põhjustada stressi, millega on areneval ajul keerulisem toime tulla. Rääkimata veel sotsiaalmeedia mõjust vaimsele tervisele, mis on omakorda Pandora laegas.
Z-generatsiooni iseloomustab:
- pädevus tehnoloogiavaldkonnas
- soov saavutada töö- ja vabaaja vaheline tasakaal (9-5 tööpäev ei ole piisavalt paindlik)
- soov saada tagasisidet ja seeläbi tahe areneda
- soov teha midagi tähendusrikast
- vähene hirm ebaõnnestumiste suhtes (võrreldes X-generatsooniga, kes vajab turvalisust ja stabiilsust)
Z-generatsiooni on halvustavalt nimetatud ka lumehelbekeste põlvkonnaks, mis viitab tihti vähesele vaimsele sitkusele. Uuringutest on tulnud välja, et Z-generatsiooni ärevuse, masenduse ja enesetappude juhtumid on murettekitavalt tõusnud. Võime vaid spekuleerida, et seda mõjutavad mitmed faktorid: ebakindlus tuleviku suhtes (sh on tegemist põlvkonnaga, kes muretseb enim kliima soojenemise pärast), sotsiaalmeedia mõju arenevale ajule, rahalised raskused, teadlikkuse tõus maailmas levivate probleemide suhtes (seksuaalne väärkohtlemine, immigratsioonipoliitika, koolitulistamised) jne. Õnneks on ka Z-generatsioon kõige altim vaimsete probleemide korral abi otsima, kuna sellest rääkimine ei ole nende silmis tabu nagu seda on paljude vanemate generatsioonide puhul.
Kuna kõnealusel generatsioonil on tööelust oma arusaam, siis võivad nad tööandjale palju peavalu põhjustada. Siit mõned näpunäited, kuidas meelitada enda juurde tööle ambitsioonikaid Z-generatsiooni noori:
- loo vaimse tervise päevad, puhanud töötajad on efektiivsemad ja ei põle kergelt läbi
- ole ülemusena inimlik, see aitab luua usaldust
- anna tagasisidet, kui on võimalik, see aitab arengule kaasa
- võimalda neile isiklikku ruumi, kuid samas loo vahel võimalus ka koostööks, kuna inimestega suhtlemine on küsitluste põhjal siiski sellele generatsioonile oluline
- proovi olla avatud uudsetele lahendustele, mida töötaja Sulle pakub
Parem läbisaamine töökeskkonnas tekib üksteisega arvestamisel. Kuigi kellegi generatsiooniline kuuluvus ei defineeri nende iseloomu, tasub siiski olla teadlik peamistest tendentsidest, mis eri vanuses inimesi eristama kipuvad. Mitmekesine ja teineteisega arvestav töökeskkond võimaldab laiemat kollektiivset silmaringi, mis võib osutuda tugevaks eeliseks nii indiviidi kui ka firma tasandil. Ettevõtted peaksid hakkama Z-generatsiooniga kohanema, kuna neist on saanud juba suurim generatsioon maailmas – neid on koguni 32% populatsioonist ning nendega käivad kaasas veidi teistsugusemad väärtushinnangud. Neid iseloomustab veel suur tahe ise õppida (YouTube’is ja TikTokis on lõpmatu informatsioon); tegutsemisvõime; realism maailma osas, kuid ambitsioonika mõtlemise säilimine; informatsiooni kiire töötlemine; rööprähklemine; huvi luua sisukaid muutusi ja väärtuste otsimine.
Tänaseks veedab keskmine Z-generatsiooni kuuluv inimene 5 tundi ja 9 minutit nutitelefonis, nutitelefone omavad neist 98%. Peamiselt kasutatavad rakendused on Snapchat, Instagram, Youtube ja kindlasti TikTok – 92% kasutab sotsiaalmeediat.
Kui soovid ligi pääseda sellele põlvkonnale, siis tasub eelnev informatsioon kõrva taha panna. Kui aga tunned, et vajaksid suuniseid enda tegevuskava täpsustamisel, siis võta meiega ühendust.