Keda uskuda? Ja kui palju? Erinevaid uudiseid liigub veebis äärmiselt palju ning nii mõnigi kord võib olla keeruline teha õigel ja vääral vahet. Valeinfo levib meie ümber aastaringselt ja mitte ainult nüüd, kui pea terve Eesti on karatiinis – sooviks kahjustada konkurente, levitada kuulujutte või teenida hoopis eksliku info pealt endale kasu. Miks on allikakriitilisus oluline ning kuidas valeinfot ära tunda? Selleks, et tööl valesid otsuseid vältida, tasub informatsioon koguda vaid kontrollitud allikatest. Uudiseid lugedes soovitame arendada igaühel endas allikakriitilisust ning vajadusel info üle vaadata. Kuidas aga hinnata uudiste asjakohasust?
Hinda uudisekanali mainet. Meedia on peamine koht, kust inimesed uut infot saavad. Kindlasti tasuks vältida kollast ajakirjandust, kus väga sageli levib valeinformatsioon just selleks, et tekitada skandaale või koguda klikke. Eelistada võiks sõltumatuid väljaandeid, sest nende puhul on kindel, et uudise väärtus ei ole mõjutatud mõnest koostööpartnerist. Samuti on erinevatel kanalitel oma tegevusvaldkond – näiteks tervise-, äri- või aiandusteemaline väljaanne, mistõttu on targem kuulata või lugeda konkreetsel alal tegutsevate inimeste arvamust.
Väldi inimeste enda loodud allikaid. Üha enam levivad uudised, nipid ja nõuanded just sotsiaalmeedias, kuid üsna harva tuleb see info mõnest ametlikust allikast. Suurim mure selle informatsiooni juures on kallutatus, kuna enamus teabest pannakse kirja isikliku arvamuse või emotsiooni põhjal. Ka Wikipeedia on info otsimiseks populaarne koht, kuid ka sealset infot saab igaüks meist muuta.
Otsi infot ametlikult kodulehelt. Ametlik koduleht on parim koht, kust saada asjakohast infot. Sinna lisavad uut teavet ettevõtte või organisatsiooni enda inimesed, kes on asjade käiguga kursis ja info lisandub alles siis, kui see on ettevõtte siseselt kooskõlastatud. Seetõttu on väga oluline oma kodulehte pidevalt uuendada, et spekulatsioonideks ei jääks ruumi. Sama kehtib ka valitsusasutuste kohta, sest on mõistetav, et inimestele pakub riigis toimuv huvi. Oma töös lähtu ainult infost, mida saad ametlikult lehelt – nii väldid valeinformatsiooni jagamist ning ennetad seeläbi kriisiolukorda.
Uudise kordumine üksteisest sõltumatutes allikates tõstab usaldusväärsust. Kui mitmed usaldusväärsed allikad avaldavad sama infot, võib rahulikuma südamega seda uskuda. On ebatõenäoline, et uudistekanalid ei kontrolli ise informatsiooni või jagavad seda olenemata selle kahtlasest päritolust.
Uuri algallika motivatsiooni pakkuda kallutatud info. Sisuturundus on tänapäeval aina populaarsem, mistõttu tasub uudiseid lugedes veenduda, et tegemist ei ole ostetud looga. Kindlasti tasub olla kriitiline info osas, kus räägitakse probleemist ning samal ajal pakutakse lahendus välja algse infoallika toodete seast. Süvene lähemalt ning veendu probleemi olemasolus!
Anonüümsena avaldatud info võib olla petlik. Anonüümsus on ohtlik relv, mida mitmed inimesed kasutavad kurjasti ära. Tänapäeval ei ole mingi probleem luua suvalisi kodulehti ning esmapilgul legitiimseid ettevõtteid. Anonüümsena avaldatud info suhtes tasub olla pigem kriitiline ning vajadusel uurida ka kahtlase taustaga lehekülgi või ettevõtteid.
Soovitame kõigil ja mitte ainult oma partneritel hoida end kursis ühiskonnas toimuvaga ning vähemalt kord kuus kriitiliselt pilk peale visata oma valdkonnas toimuvale – seda siis agentuuri poolt koostatud raporti najal või arutelu vormis kolleegidega. Jah, Google on ettevõtte parim sõber, kuid seda kasutades peaks veenduma kasutaja oma oskustes leida legitiimset informatsiooni. Kõik valeinfo pole sugugi esitatud pahatahtlikult, vaba maailm annab võimaluse kõigile oma arvamust esitleda ja seda võivad mõjutada emotsioonid, sotsiaalne surve ja mitmed teised faktorid veel lisaks. Kui eraelus võime otsuseid teha põhinedes kellegi teise mõttekäigul ning seejuures avaldada ka oma arvamust, siis ettevõtte esindajatena meil seda võimalust ei ole.
Ole pigem kriitiline, limiteeri oma igapäevast uudiste tarbimist ning kui vajad abi, siis KOMM Agentuur on olemas.