TikTok – maha visatud raha või hea investeering?

Üleilmse eriolukorra ajal sööstis sotsiaalmeedia tõsiseltvõetavaks tegelaseks hiinlaste leiutatud TikTok. Mõned kuud hiljem sai sellest vajalik turunduskanal ka Eesti ettevõtetele ning tänagi on sellel meie igakuistel plaanidel oma osa. Tahad teada, mis on kogu selle kuulsuse fenomen? Aga siis loe edasi.

Tegelikult loodi TikTok juba aastal 2016 ning see on esimesest päevast peale olnud lühivideote jagamise kanal. Kui nad 2018 samalaadse rakenduse, Musical.ly’ga ühinesid, hakkas allalaadimiste arv kordades kasvama. Aastaks 2020 on TikTokil 800 miljonit kasutajat, kellest lausa 400 miljonit kasutavad rakendust igapäevaselt. Võrreldes teiste populaarsete lahendusega, nagu Facebook ja Instagram, on TikToki kasutajad vaieldamatult kõige nooremad ning suurima vanusegrupi hõlmab enda alla 18-24.

Ühismeedia trende jälgides on selge, et teismelised “avastavad” enda jaoks platvormi, toodavad sinna sisu kuni vanem generatsioon selle lahti teeb ning siis liigutakse edasi. Põhjus on ilmselge – nad soovivad kohta, kus saaksid ennast vabalt väljendada ning ei peaks oma loomingulist poolt kellelegi lahti seletama, mida ei pruugita mõista. Globaalselt algas see pihta Facebookist, siis liikus Instagrami, sealt edasi Snapchati ja nüüd on aeg TikToki käes. Väga suur hulk sisu tekitab enamikes küsimusi, sest on seotud noortele suunatud sotsiaalmeedia trendi, sarja või isikutega. Näiteks on palju fraasid või naljad TikTokis saanud populaarseks läbi fiktiivsete tegelaste, arvutimängude või reality sarjadest, mille sihtgrupp on sarnane või sama TikTokiga.

TikTok on viimase poole aasta jooksul saanud väga magusaks võimaluseks ka erinevatele ettevõtetele, kes on võtnud julguse kokku ja teinud esimesed sammud kanalis. Meeletu orgaaniline nähtavus ja viraalne videote levik võimaldab miljoni vaatamiseni jõuda vaid paari tunniga – seda muidugi kui sisu on hea.

Lühivideo platvormina on TikTokis kõige populaarsemad tantsu- ning matkimisvideod. Kohe aga on neil kannul nalja-, elustiili-, ja loomavideod. Rakenduse ülesehitus on väga lihtne ning sarnane teiste sotsiaalmeedia platvormidega, mistõttu võib sinna end pikaks ajaks sisu tarbima unustada. Tubli töö on ära tehtud ka arendajate poolt, sest lisatud algoritm õpib väga kiiresti ära, mis konkreetsele kasutajale meeldib ja see on ka üks põhjustest, sest see on ajule lausa sõltuvust tekitav.

Vastavat uuringut läbi viinud datale suunatud veebiväljaanne The Manifest kirjutas, et noorem generatsioon on harjunud vaatama visuaalset sisu – pilte ja videoid ning vähem kirjutatud tekst, mistõttu on TikToki formaat juba eos suunatud teismelistele. Seetõttu seal olevat materjali jälgides tunnevadki 25+ vanuses inimesed, et lahendus ei ole päris neile ja loobuvad selle kasutamisest.

Esimesed Eesti ettevõtted (või globaalsete brändide Eesti filiaalid) on juba avastanud ja katsetavad TikToki kui turunduskanalit ja seda kahel viisil – läbi mõjuisikute ja ettevõtte oma konto. Näiteks on sisuturunduskampaaniat teinud Sportland, Mesikäpp, L’Oreal ning mitmed erinevad toidubrändid. Kui mõistlik on TikToki jaoks oma turunduseelarvet jagada, sõltub väga tootest, teenusest ja esmajoones muidugi ettevõtte peamisest tarbijaskonnast. Väga hea näide nende tabamisest on mullitee kohvik Cin Cin Tallinnas, aga suure tõenäosusega autot mitte keegi TikToki sisu järel ostma ei torma. Samas korraliku eelarve puhul võivad autosid müüvad ettevõtted arvestada praegused TikToki tarbijad tulevaste klientide hulka ning platvorm võib olla võimalus oma brändi tutvustada juba täna just nooremale generatsioonile. Tõsi, seda mõju mõõta on pea võimatu.

Eesti mõjuisikud aga tegid TikTokis vinget sisu juba enne, kui sinna jõudsid ettevõtted. Vaadates eestlaste populaarsemaid kasutajad, siis ei oskagi enam öelda, kas Eesti ettevõtete turunduseelarved suurematele mõjuisikutele üldse sobivad. Küll aga on väga palju kohalikke, mõne tuhande jälgijaga kasutajaid, kes kvaliteetset ning kaasahaaravat sisu toodavad.

Siit mõned näited Eesti TOPist*:

2020. aastal on ka TikToki tabanud esimesed tagasilöögid – alates juunist keelati keskkond Indias ning suur poleemika oli ka USAs, et keskkond ei ole piisavalt turvaline. Aastal 2018 blokeeris ajutiselt keskkonna ka Indoneesia. Ametlike allikate sõnul on selle taga TikToki turvaaugud, mis lekitavad privaatset infot kolmandatele osapooltele. Küll aga keelati koos TikTokiga veel mitukümmend muud Hiinas tehtud rakendust, seega võime vaid aimata selle keelu tagamaid.

Kas, kuidas ning millises mahus oleks mõistlik  ettevõtet, teenust või ka persooni TikTokis turundada, sõltub juba väga paljudest väikestest detailidest ja muidugi võimalustest, eesmärkidest. Küll aga on meie ülesanne kommunikatsiooniagentuurina olla kursis absoluutselt kõigega, mis puudutab valdkonda ning kui tunned, et TikTok võiks olla Sinule see ainuõige, siis kirjuta meile ja teeme ära!

*Jälgijate arvud on lisatud seisuga detsember 2020

Miks on ettevõttel vaja meediakoolitust?

Meediakoolitus

Meedia on igal pool meie ümber – ajalehtedest ning -kirjadest liikudes internetti ja sealt edasi majade seintel suurte põlevate ekraanidega ning me oleme sellega nii harjunud, et ilma on imelik. Veel mõned aastad tagasi võis meedia ja ajakirjanduse vahele tõmmata rasvase võrdusmärgi, täna aga tuleb tõde ise üles leida. Meedia meie ümber loob piiramatult võimalusi, aega on ööpäevas aga ainult 24 tundi ja targad on need, kes võtavad agentuuri appi.

Oleme alati arvamusel, et kõike mida päriselt tead ja oskad, peaksid oskama seletada ka kolmeaastasele lapsele nii, et ta saab Sinust aru. Seetõttu on kõige efektiivsem viis meediamaastikuga tutvust teha läbi koolituse, kus kogu teoreetilise seletustöö teeb ära inimene, kes on koos sellega üles kasvanud ja kuulaja ülesandeks jääb vaid küsimusi küsida, praktilisi ülesandeid lahendada. Koolitaja olemasolu ruumis võtab ära metsiku Google kasutamise vajaduse hilisemas õppeprotsessis ja kõik küsimused saavad endale vastuse. Koos ja vaheldumisi teooriat ning praktikat viljeledes saab süsteem kiiremini selgeks, kui seda ise õppides ning mõtle vaid, mida kõike üle jäänud ajaga teha saab.

Peamine soov, miks meediakoolitust planeeritakse on see, et ei jõuta enam kõigega sammu pidada ja soovitakse selgust. Samuti tahab ettevõtte juhtkond tihti teada, mida täpselt eelarvega tehakse ja kuidas see kasumlik on. Omalt poolt lisame alati oma koolitustele juurde näpunäiteid, millised on trended valdkonnas ja kas oleks hea nendega kaasa minna. Lisaboonusena käime läbi pea kõik kasutusel olevad terminid. Näiteks, mis vahe on online ja offline meedial? Lisaks on käibel väga palju lühendeid ja kui kui küsitakse:” Mis viimase kampaania PCA CTA CPC oli?”, siis oskad vastata “Ikka alla ühe euro”.

Kui klient on huvitatud, siis teeme läbi ka intervjuu, kus ettehoiatamata pannakse kaamera käima ja küsitakse kõige ebamugavamaid küsimusi. Hiljem saame tehtut analüüsida ja kõva häälega koos läbi arutleda, kuidas sellistes olukordades külma närvi säilitada ja mida kindlasti öelda ei tohi. Kõnealune harjutus arendab, ent võib tekitada ka tülisid, sest pingesituatsioonides käitume kõik erinevalt.

Ebameeldiv intervjuu

Meediakoolituse peale tasuks mõelda ka siis, kui ettevõtte turundustegevused on suures osas usaldatud agentuuri kätte või kui tahetakse kolleege kursis hoida, miks ja milleks midagi tehakse. Lisaks aitab koolitus termineid lahti seletada ning põhjendab, miks ei ole näiteks mõistlik iga ettevõtte sammu sotsiaalmeedias kajastada.

Koolitusel hallatavad teemad:

  • Mis on meedia ja mis on selle alaliigid?
  • Pressiteadete vajadus ja nende koostamine
  • Sotsiaalmeedia / Facebook ja Instagram
  • Ettevõtte töötajad sotsiaalmeedias
  • Turundus ja reklaam
  • Kriisikommunikatsioon
  • Ebameeldiv intervjuu

Iga koolitus on muidugi enda nägu ja tegu, sest juba inimesed ning ka nende teadmised on erinevad. Seega ei käsitle me igal koolitusel kõiki teemasid, vaid ikka neid, mille järgi vajadus on. Kui tundsid, et just meie saame Sind aidata või arvad, et tiimil oleks vaja teadmisi värskendada, siis ära kõhkle meile kirjutada info@kommagentuur.ee ja kommunikatsioon ei ole enam võõrsõna.