Eduka meediaintervjuu alused – ettevalmistusest järeltegevusteni  

Meediaintervjuu on väärtuslik võimalus oma sõnumi edastamiseks, brändi tugevdamiseks ja usalduse loomiseks sihtrühmas. Olgu tegemist rahvusvahelise meediaväljaande, kohaliku ajakirjaniku või taskuhäälingu formaadiga – kui oled hästi ettevalmistatud, siis kõlad alati kindlalt ning mõjusalt. Selleks on aga oluline teha eeltööd, olla vestluse ajal tähelepanelik ja hoida ühendust ajakirjanikuga ka peale intervjuud. 

Tea, milliseks intervjuuks valmistud 

Esmalt tuleb selgeks teha, mis tüüpi intervjuuga on tegemist. Kas see toimub televisioonis, raadios, trükimeedias või veebis? Kas intervjuu on otse-eetris või salvestatud eelnevalt? Kui pikk see on ja milline on formaat? Oled ainus vestluspartner või on ka teisi osalejaid? Samuti tasub uurida intervjueerija tausta ja toimumiskohta. Kõik need detailid mõjutavad ettevalmistust. 

Lisaks praktilisele poolele, on oluline mõista ka intervjuu eesmärki. Mida soovid selle kaudu saavutada? Suurendada bränditeadlikkust, hallata kriisiolukorda, tutvustada uut toodet või kinnistada oma positsiooni valdkonna eksperdina? Siht määrab fookuse ning sõnumi. Samuti on vajalik teha taustauuring nii väljaande kui ka ajakirjaniku kohta ja uurida, kes on nende sihtrühm, milliseid teemasid nad tavaliselt käsitlevad ning millise tooniga lugusid eelistavad. Nii saad oma sõnumit paremini kohandada. 

Mis sõnumit tahad edasi kanda? 

Kui intervjuu formaadi ja eesmärgiga on selgus majas, võta hetk, et sõnastada oma põhisõnumid. Mõtle, millised on need üks-kaks olulist mõtet, mida soovid igal juhul edastada. Tugevda neid mõtteid konkreetsete näidete, andmete või taustalugudega, mis muudavad su sõnumi usutavaks ning meeldejäävaks. Hea meediaintervjuu ei põhine ainult faktidel, vaid ka emotsioonil ja seostel – seega jutusta lugu, mis aitab publikul mõtet paremini tajuda. 

Oluline on ka ette ennustada, milliseid küsimusi võidakse küsida, alates lihtsatest taustaküsimustest kuni keeruliste või tundlike teemadeni. Valmistu nendeks ausate ja läbimõeldud vastustega. Seejuures on kasulik harjutada, kuidas igast küsimusest oskuslikult tagasi liikuda oma põhiteemade juurde. Harjutamine on siinkohal võtmetegevus, seega vii läbi proovivestlusi, et tunnetada oma kõnetempot ning sõnumi selgust, ent väldi vastuste päheõppimist. Loomulik ja kindel toon mõjub alati usaldusväärsemalt kui mehaaniline peast ettelugemine. 

Millele mõelda intervjuu ajal? 

Intervjuu ajal tasub meeles pidada, et lisaks öeldule kõneleb palju ka kehakeel ning hääletoon. Visuaalsetes formaatides, nagu televisioon ja teised videopõhised lähenemised, mõjutavad miimika ja rüht sõnumi vastuvõttu märkimisväärselt. Raadiointervjuus mängib rolli aga hääletoon ning liiga monotoonne esitus viib kiiresti kuulajate tähelepanu mujale. Püüa hoida vestlus tempokas, aga sisukas ning hoidu liigsetest kõrvalepõigetest. Kui jutt kaldub teemast kõrvale, suuna see viisakalt tagasi oma põhipunktide juurde. 

Isegi kui intervjuu muutub keeruliseks, ära kaota kontrolli. Ajakirjaniku eesmärk ei pruugi olla sind nurka suruda, kuid provokatiivsed küsimused võivad siiski tekkida. Ära võta neid isiklikult. Säilita rahu ja enesekindlus, see annab märku, et valdad oma teemat ning ei lase end kergesti rivist välja viia.  

Lõppkokkuvõttes tasub jääda iseendaks. Kui usud oma sõnumisse ning räägid sellest kirglikult, tunnetab seda ka publik. Entusiasm, siirus ja enesekindlus on kombinatsioon, mis loob usaldust ning aitab kõlada mõjukalt. 

Peale intervjuud 

Kui intervjuu on tehtud, ära kiirusta teemat sulgema. Töö ei lõpe kaamera või mikrofoni kinni keeramisega. Soovitame alati saata ajakirjanikule lühike tänusõnum. See loob professionaalse kontakti ja võib tulevikus osutuda kasulikuks. Samuti on täiesti aktsepteeritav paluda intervjuu tekst või salvestus enne avaldamist üle vaatamiseks, et veenduda sõnumi täpsuses ning vältida vigu. Eriti oluliseks muutub see tundlikel või keerukatel teemadel, kus ebatäpne sõnastus võib põhjustada arusaamatusi või mainekahju. 

Meediaintervjuu on võimalus, mitte risk. Seda aga siis, kui oled selleks tõeliselt valmis. Hästi läbimõeldud sõnumid, oskuslik esinemine ja teadlik tegutsemine enne, intervjuu ajal ning sellele järgnevalt aitavad sõnumit selgelt ja mõjusalt edastada. Olgu eesmärgiks brändi nähtavus ning usalduse kasvatamine või keerulise olukorra selgitamine. Ettevalmistus on alati see, mis muudab intervjuu juhuslikust kokkupuutest sihipäraseks kommunikatsioonivõimaluseks. Kasuta seda hetke targalt. 

Miks on ettevõttel vaja meediakoolitust?

Meediakoolitus

Meedia on igal pool meie ümber – ajalehtedest ning -kirjadest liikudes internetti ja sealt edasi majade seintel suurte põlevate ekraanidega ning me oleme sellega nii harjunud, et ilma on imelik. Veel mõned aastad tagasi võis meedia ja ajakirjanduse vahele tõmmata rasvase võrdusmärgi, täna aga tuleb tõde ise üles leida. Meedia meie ümber loob piiramatult võimalusi, aega on ööpäevas aga ainult 24 tundi ja targad on need, kes võtavad agentuuri appi.

Oleme alati arvamusel, et kõike mida päriselt tead ja oskad, peaksid oskama seletada ka kolmeaastasele lapsele nii, et ta saab Sinust aru. Seetõttu on kõige efektiivsem viis meediamaastikuga tutvust teha läbi koolituse, kus kogu teoreetilise seletustöö teeb ära inimene, kes on koos sellega üles kasvanud ja kuulaja ülesandeks jääb vaid küsimusi küsida, praktilisi ülesandeid lahendada. Koolitaja olemasolu ruumis võtab ära metsiku Google kasutamise vajaduse hilisemas õppeprotsessis ja kõik küsimused saavad endale vastuse. Koos ja vaheldumisi teooriat ning praktikat viljeledes saab süsteem kiiremini selgeks, kui seda ise õppides ning mõtle vaid, mida kõike üle jäänud ajaga teha saab.

Peamine soov, miks meediakoolitust planeeritakse on see, et ei jõuta enam kõigega sammu pidada ja soovitakse selgust. Samuti tahab ettevõtte juhtkond tihti teada, mida täpselt eelarvega tehakse ja kuidas see kasumlik on. Omalt poolt lisame alati oma koolitustele juurde näpunäiteid, millised on trended valdkonnas ja kas oleks hea nendega kaasa minna. Lisaboonusena käime läbi pea kõik kasutusel olevad terminid. Näiteks, mis vahe on online ja offline meedial? Lisaks on käibel väga palju lühendeid ja kui kui küsitakse:” Mis viimase kampaania PCA CTA CPC oli?”, siis oskad vastata “Ikka alla ühe euro”.

Kui klient on huvitatud, siis teeme läbi ka intervjuu, kus ettehoiatamata pannakse kaamera käima ja küsitakse kõige ebamugavamaid küsimusi. Hiljem saame tehtut analüüsida ja kõva häälega koos läbi arutleda, kuidas sellistes olukordades külma närvi säilitada ja mida kindlasti öelda ei tohi. Kõnealune harjutus arendab, ent võib tekitada ka tülisid, sest pingesituatsioonides käitume kõik erinevalt.

Ebameeldiv intervjuu

Meediakoolituse peale tasuks mõelda ka siis, kui ettevõtte turundustegevused on suures osas usaldatud agentuuri kätte või kui tahetakse kolleege kursis hoida, miks ja milleks midagi tehakse. Lisaks aitab koolitus termineid lahti seletada ning põhjendab, miks ei ole näiteks mõistlik iga ettevõtte sammu sotsiaalmeedias kajastada.

Koolitusel hallatavad teemad:

  • Mis on meedia ja mis on selle alaliigid?
  • Pressiteadete vajadus ja nende koostamine
  • Sotsiaalmeedia / Facebook ja Instagram
  • Ettevõtte töötajad sotsiaalmeedias
  • Turundus ja reklaam
  • Kriisikommunikatsioon
  • Ebameeldiv intervjuu

Iga koolitus on muidugi enda nägu ja tegu, sest juba inimesed ning ka nende teadmised on erinevad. Seega ei käsitle me igal koolitusel kõiki teemasid, vaid ikka neid, mille järgi vajadus on. Kui tundsid, et just meie saame Sind aidata või arvad, et tiimil oleks vaja teadmisi värskendada, siis ära kõhkle meile kirjutada info@kommagentuur.ee ja kommunikatsioon ei ole enam võõrsõna.