fbpx

Aastaring turunduses

Pidevalt areneval turundusmaastikul on brändi nähtavuse säilitamiseks ja vaatajaskonnaga ühenduse loomiseks tähtis olla asjakohane kõik 12 kuud. Aastaajad, pühad ning kultuurisündmused pakuvad brändidele võimsaid võimalusi klientide kaasamiseks. Erinevaid sündmusi – ülemaailmselt või siis kohalikult – on küll ja veel, tähtis on aga säilitada dünaamilisus ja mitmekesisus oma turundusstrateegias. Kasutades tarka ajastust ja luues seoseid hetkedega, mis kliendi jaoks emotsionaalselt tähtsad, suudab bränd oma loo tõhusalt edasi anda ning meeles püsida. Kuidas siis aga turundusplaani ja kampaaniaid koostades kalendrit jälgida?

Turunduskalendri loomine

Aasta alguses või ka aasta viimasel kuul peaks kõik võtma hetke, et vaadata peale eesootavale hooajale ning ära märkima relevantsed üritused ja kuupäevad. Seejuures ei tohiks mööda vaadata ka pühadest, mil bränd saab siduda end publikuga emotsionaalsel tasandil. Oluline on mõista, millised sündmused võivad olla brändile kõige mõjusamad, võttes arvesse sihtgrupi eelistusi ja ka kultuurilist tausta.

Kõige selle juures on aga tähtsaim ette planeerimine. Kuigi aasta tundub pikk ning esimesed tähtsad kuupäevad kaugel, siis tegelikult on vaja tegutsemist alustada kohe. Varajane planeerimine tagab, et bränd saab maksimaalselt kõik võimalused ära kasutada ning luua läbimõeldud kampaaniad, mis kajastavad brändi isiksust, räägivad lugu ning jätavad tugeva mälestuse publikule. Paari kuu pärast ilmuvad ajakirjad on juba tegelikult töös, saateid filmitakse ning reklaamplakateid ja -videoklippe valmistatakse ette. Nii peaks turundusega olema alati üks samm ees – kui ülejäänud maailm veel uusaastalubadustest räägib, peaks turundusmeeskond mõtetega juba sõbrapäeva ja lihavõtete poole vaatama. 

Muuseas, peaks siinkohal ka kaaluma, millal peaks ettevõte tahaplaanile jääma. Mitte iga püha või rahvusvaheliselt tunnustatud päev ei pruugi kattuda ettevõtte olemuse ja väärtustega. Seetõttu on oluline teha läbimõeldud otsuseid vastavalt brändile ning mitte käivitada kampaaniaid, sest kõik teised seda tegid. Samuti on vajalik, et turunduskalender oleks alati ees tavapäraste uudiste, postituste ja kampaaniate planeerimisel. Näiteks võib suure uudise avaldamine osutuda ebaefektiivseks, kui meedia tähelepanu on suunatud mõnele olulisele pühale või muule tähtsale sündmusele. Nii läheb raske töö luhta, sest lugu mattub ülejäänute alla. Seega on enne igasuguse ettevõtmise alustamist oluline hinnata valitud ajahetke, tagamaks, et tehtud pingutused tooksid ka soovitud tulemusi.

Kohalikud ja rahvusvahelised pühad

Tänapäeval on turundustegevusteks erinevaid pühi, rahvusvahelisi ning kohalikke tähtpäevi rohkem kui vaid lihavõtted, jaanipäev ning jõulud. Kohalikud ja rahvusvahelised pühad moodustavad turundustegevuste jaoks mitmekesise raamistiku, kus võimalused on lõputud. Kaugemalt on meieni tänaseks jõudnud sündmused nagu must reede, halloween ja palju muud, mis vaid paari aastaga tohutult populaarsust kogunud ning nüüd turunduskalendris mõjukat kohta hoiavad. Sügavamaks ühenduse loomiseks tuleb aga mõista mitte ainult suuremaid pühi, vaid ka tarbija käitumismustreid ja ootusi. Nii võib näiteks aastaajaline tarbimise tipphetk olla rohkem seotud konkreetse kogukonna sündmustega kui laiema riikliku pühaga.

Samas mängivad muidugi ka kohalikud traditsioonid, pühad ja aastapäevad turunduses olulist rolli, pakkudes ettevõtetele suurepäraseid võimalusi kogukondadega ühenduse loomiseks ja nendega suhtlemiseks. Need sündmused on ideaalsed hetked, mil ettevõtted saavad näidata oma sidet kohaliku kultuuri ja väärtustega. Eesti vabariigi aastapäev, vastla – ja jaanipäev ning taasiseseisvumispüha on vaid mõned näited kuupäevadest, kuhu turundustegevusi planeerida on võimalik.

Aastaajad

Lisaks üksikutele tähtpäevadele tuleb vaadata aga ka suuremat pilti. Turundus ei tohiks kevadel, suvel, sügisel ja talvel samasugune välja näha, sest ka tarbijad mõtlevad ning käituvad erinevatel hooaegadel erilaadselt. Brändi toon, visuaalid ja sisutekstid peaksid seda kõike peegeldama. Kevadel võib keskenduda ärkavale loodusele, värskendavatele algustele ja energiale. Suvel rohkem rõhutada aktiivseid tegevusi, puhkust ning sooja ja päikeselist meeleolu. Sügisel saab keskenduda hubasusele, tagasitulekule rutiinidesse ja uuendustele. Talvel aga võib esile tuua soojust, pühadevaimu ning kingituste ja jagamise hooaega.

Turundus, mis kohaneb hooaegade vaheldumisega, loob ettevõtetele mitmekesiseid võimalusi oma eelarve tõhusalt kasutamiseks. Aastaringselt kogevad tarbijad erinevaid hetki, kus nende vajadused ja huvid muutuvad. Brändi jaoks on oluline jälgida tarbijate käitumismustreid kogu aasta vältel, sest nii nagu muutuvad aastaajad, muutuvad ka tarbijate ootused. Lisaks kohandades turundustegevusi vastavalt hooaegadele, saab ettevõte oma ressursse optimaalselt kasutada. Olgu see siis ürituse korraldamine, allahindluste pakkumine või sisuturundus – reklaamid peaksid olema harmoonias nii ümbruse kui ka ühiskonnaga.

Turunduskalendri loomine ja jälgimine on võimalus mitte ainult toote või teenuse müügiks, vaid ka kogukonna kaasamiseks läbi emotsioonide. Edukas aastaringne kommunikatsioon nii sotsiaalmeedias kui ka mujal nõuab pidevat valmidust kohanduda, jälgida turuarenguid ja reageerida kiiresti muutustele, kuid bränd, kes suudab hoida sammu nii aja kui ka tarbija vajadustega, võidab aastaringselt. Meeles tuleb pidada, et iga bränd on ainulaadne ning nii võib kalender alata ja lõppeda täpselt seal, kus soovid.

Kriisikommunikatsioon – mida see endast kujutab ja miks tähtis on?

Kriisikommunikatsioon tuli eriti suure rambivalguse alla 2020. aastal, mil ülemaailmne kriis paljude ettevõtete igapäevatööd mõjutama hakkas. Kuigi publik tutvus teadlikult kriisikommunikatsiooniga alles siis, on see meie ümber tegelikult iga päev, olgu see siis strateegiat luues või juba ellu viies. Tegemist on lähenemisega, mis aitab organisatsioonidel keerulistel aegadel hoida kontrolli ja minimeerida negatiivseid mõjusid ning seepärast on oluline mõista, mis see on ja kuidas seda tõhusalt kasutada.

Mis on aga täpsemalt kriisikommunikatsioon?

TechTarget defineerib seda kui strateegilist lähenemist inimeste ja organisatsioonidega suhtlemiseks mõne keerulise sündmuse ajal – oleme sellega igati nõus.

Kriisikommunikatsioon hõlmab tegevuskava, mis mängib otsustavat rolli keerulistes olukordades, aidates tõhusalt suhelda ja kahjusid piirata. See peaks sisaldama infot teabe edastamise, suhtlemisstrateegiate loomise ning avalikkuse kaasamisega seoses. Ettevõtte maine on kriiside ajal kaalul ning laiemale publikule aktiivselt teabe edastamine ka sel ajal aitab leevendada muresid ning võidelda valeinfoga, mis meedias ringelda võib.

Kriise, mil kommunikatsioonistrateegiat vaja võib minna, on mitmesuguseid – loodusõnnetused, tootmisvead, mainekahju jne. Et olla valmis kõigeks, peaks organisatsioon eeldama, et kriis tekib. Kuigi ülejäänud olukordades öeldakse ikka, et alati tuleb positiivsele mõelda, siis kriisikommunikatsiooni ette valmistades tuleks teha just vastupidist.  Kunagi ei tohiks lootma jääda vaid sellele, et äkki ühtegi kriisi ei teki ning nii ei ole ka vastavat strateegiat vaja läbi mõelda. Me keegi ei tea, mis tulevik toob ning kõige kindlam on olla valmis igaks olukorraks – on suur tõenäosus, et enamus stsenaariumeid ei realiseeru, kuid ettevalmistumine on juba pool võitu.

Neli kriisi etappi

Ühe hädaolukorra võib jagada neljaks erinevaks etapiks – kriisieelne aeg, kriis, kriisile vastamine, peale kriisi. Igal perioodi juures näeb tegutsemine veidi erinev välja ning eduka kriisikommunikatsiooni läbiviimiseks on tähtis õigel ajal õigeid otsuseid teha.

Kriisieelne aeg võib tunduda kui etapp, kus ei ole vaja teha midagi, sest kriisi ju veel ei ole. Tegelikult on see aga kõige tähtsam punkt ning nüüd peaksid tegutsema kõik, ka siis kui tõsine olukord veel käes ei ole. Tegemist on planeerimise faasiga, kus pannakse kokku kindel kommunikatsioonistrateegia või vaadatakse üle juba varem loodud lähenemised.

Enne kui aga plaani kirja saab panema hakata, tuleb kaardistada kõik võimalikud ohuolukorrad, ka need, mis algul veidike absurdsed võivad tunduda. Kui see tehtud, saab mõelda, kuidas vastavale olukorrale reageerida, mis infot jagada, mis tooni kasutada, milliste kanalite poole pöörduda, kes kõneisik on ja palju muud – seda on kõige lihtsam teha olukorda läbi mängides ning ennast vastavasse olukorda asetades. Kriisieelne etapp erineb teistest, sest sellega peaksid kokku puutuma kõik. Järgmised sammud võetakse ette alles siis, kui häiriv olukord käes, kuid planeerima peaksid kõik ning kui läheb hästi, ei pea koostatud strateegiat kasutamagi.

Kriis on see hetk, kus tõsine olukord on käes. Enne kui aga meedia ja publikuga rääkima hakatakse, soovitame olukorda hetkeks hinnata – milles kriis seisneb, kes on kaasatud või ohus ning vastavalt sellele, millise reageerimisplaani peaks aktiveerima. Peale seda on vaja keskenduda sisekommunikatsioonile organisatsioonis, et kõik teaksid, mis on toimumas ja osalised oleksid kursis edasise plaaniga.

Kriisile vastamine on juba see punkt, kus tuleb hakata tegutsema ja üleminek sellele etapile peaks olema kriisist väga kiire. Siin ajajärgul on äärmiselt oluline koostatud strateegia, mida kogu kriisi vältel jälgima ning ka analüüsima peaks. Esmatähtis on aktiivselt informatsiooni jagada – kontakteeruda meediaga kas ise või kasutada pressimaterjalide mõju, rakendada oma kanaleid ja võtta appi teisi ressursse. Kui kaua see etapp kestab, sõltub kriisist – mõne puhul on see vaid mõni päev, ekstreemsema olukorra puhul võib see aga kesta kuid.

Pärast kriisi ei ole veel aeg puhata ning kõik juhtunu selja taha jätta. Siin faasis peab hindama, millist kahju kriis põhjustas, olgu see siis varaline, maineline või muu ning tegema, mis vaja, et pöörduda tagasi rutiini juurde. Lisaks on mõjus oma vigadest õppida ning vastavalt sellele strateegiat täiendada või uuendada. Kui see tehtud, saab lõpuks hingata sügavalt sisse-välja ning tavapärase töötempo juurde naasta.

Kuigi kriisikommunikatsioon võib tunduda vajalik vaid äärmuslikel hetkedel, on sellele vaja mõelda kõikidel ennetavalt – olgu kriis käes või mitte. Strateegilise mõtlemise eesmärk on minimeerida segadust, ebakindlust ja negatiivseid mõjusid, mis kriisidega kaasneda võivad. Just kommunikatsioon on see, mis tõsises olukorras ettevõtte sõnumit edastada ning kahjusid vältida aitab, mis teeb selle olemuse ja tõhusa rakendamise mõistmise murranguliselt tähtsaks.

Mis on persoona ja miks seda vaja on?

Kasutajakeskse teenuse või toote disainimisel mängivad väga olulist rolli persoonad. Turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaid planeerides on tähtis teada, kes on need inimesed, keda soovid kaasata. Nii tagad, et tehtud töö kannab vilja ning tõenäoliselt kulutad vähem aega ja ka raha tegevustele, mis päriselt tulu ei too.

Et turundustegevusi edukalt planeerida ja ellu viia, on tarvis tunda oma klienti. Persoona ongi kokku pandud tegelaskuju, kes esindab ettevõtte tüüpilist kundet. See pole sihtgrupp, vaid konkreetne inimene, kelle huve pea iga tegevusega arvesse võtad.

Tavaliselt luuakse umbes kolm karakterit, kes on Sinu tarbijaskonna esindajad. Persoona kirjeldus võib koosneda kõigest, mida vähegi oma projekti õnnestumiseks vajalikuks pead. Kõige tavapärasemalt defineeritakse ta nime, vanuse, elu- ja töökoha järgi, kirjeldatakse tema ootuseid, lootuseid, muresid, rõõme, kohustusi, mis teda motiveerib, mis endast välja ajab, millega ta vabal ajal tegeleb jne. Kõige selle kõrvale on vajalik luua temast ka realistlik pilt. Siinkohal on oluline märkida, et selliste tegelaskujude loomisel, pole oluline mitte andmemaht vaid detailid ja täpsus. Näiteks: kontoritöötaja Mari, 39-aastane, vabaabielus, kolm eelkooliealist last, elab Tallinna äärelinnas pangalaenuga ostetud uusarenduses jne.

Miks eelistada persoona loomist klassikalisele kasutajagrupi kirjeldusele?

Karakteri visualiseerimine loob kõigile tiimi liikmetele ühtse arusaama lõpptarbijast ning aitab meeskonnal pidevalt silme ees hoida, kes on see inimene, kes toodet või teenust ostma hakkab. Muide, on tehtud ka kindlaks, et reaalne inimene jääb palju paremini meelde, kui tavapärane kasutajagrupi kirjeldus, isegi, kui detaile on viimases vähem. Nii on ka muidu igavavõitu tööülesandeid lõbusam lahendada, sest kolme lapse ema Mari pole lihtsalt Kasutaja X, vaid inimene, kelle kohta saab esitada küsimusi nagu „Kas Maril on aega nädalavahetuse kampaaniast osa võtta?“ või „Mida Mari teeb, kui väljas paistab päike?“ jne. Selliselt mõeldes on oodata ka paremaid tulemusi, sest kõik tegevused on mõtestatud tarbija soove ja vajadusi arvesse võttes.

Persoonasid saavad siiski luua ainult need, kes ostu sooritanud klientidega päriselt ka kokku puutuvad ning neid tunnevad. Protsessile võid läheneda mitut moodi – võid kaasata näiteks kolleege, kes klientidega pidevalt kokku puutuvad, viia tarbijate seas läbi intervjuud või küsitlused või kasutada juba olemasolevaid turu-uuringuid.

Karakterite loomine võib olla ka äge meeskonnaüritus, kus on töö ja lõbu ühendatud. Seega võta kolleegid kokku, otsi tahvel või ka sein ja värvilised märkmepaberid ning hakake karaktereid looma! Ja kui tunned, et sooviksid kellegagi veel nõu pidada või meid kampa võtta – siis tead, kuidas meiega ühendust saad.

Kuidas luua head uudiskirja?

Uudiskiri on tänuväärne tööriist, millega uusi kliente ja partnereid endale lähemale tuua ning hoida olemasolevaid kursis oma tegemistega. Hästi koostatud uudiskirja loetakse hea meelega ning parimal juhul isegi oodatakse selle saabumist postkasti.

Eduka uudiskirja koostamiseks ei ole ühte kindlat valemit, mis alati töötaks. Küll aga on õnneks mõned läbikatsetatud põhitõed, mida järgides astud mitu suurt sammu õnnestumise suunas.

  • Huviäratav pealkiri. Mõtle läbi, kuidas lühidalt sõnum kokku võtta, et see eristuks teistest ning tekitaks huvi lugema hakata.
  • Üks suur teema. Vali iga kirja jaoks läbiv teema, millega erinevaid mõtteid tervikuks kokku siduda. Sel viisil jääb sõnum lugejale paremini meelde ning tekivad seosed lugeja igapäevaeluga.
  • 3-4 väiksemat teemat. Ühe suure teema all saad avada mitmeid mõtteid – tutvustada oma meeskonda, anda ülevaade uutest toodetest ja jagada asjakohaseid soovitusi. Ideid kombineerides leia tasakaal, sest lugeja ei suuda korraga kõike hoomata. Kui infot tundub liiga palju, hoia mõni idee järgmiseks korraks.
  • Kõige olulisem info paiguta algusesse. Huvi säilitamine on keeruline ning veendumaks, et lugeja selle kõige tähtsama kätte saab, paiguta see kõige ette.
  • Hoia call-to-actionite ehk kutsete arv tegevustele optimaalne. Oled teinud head tööd, kui lugeja soovib teemast rohkem teada saada. Samas võiks tegevusi olla umbes kolm, sest kui liiga palju uudiskirjas toimub, on see lugeja jaoks väsitav.
  • Kujunda kiri terviklikult ning jälgi selle stiili. Ühtlane kujundus ja CVI tabamine aitavad infot kergemini omastada ning kinnistavad ettevõtte olemust lugeja teadvuses.
  • Mitmekülgne info edasi andmine. Leia erinevaid viise, kuidas tähelepanu hoida. Väldi pikki, lohisevaid tekste ja asenda need näiteks videote, fotode, hüpikakende või kujundatud visuaalidega.
  • Vali õige ajastus. Uudiskiri tasub välja saata just siis, kui klient seda lugeda soovib. Pole mõtet saata kirja näiteks südaööl, kui selle saaja sooviks seda lugeda keskpäeval.
  • Jälgi statistikat ning tee vajadusel muudatusi. Uudiskirja platvormid annavad erinevat sisendit, kuidas oma uudiskirja veel paremaks teha.

Võimalusi on mitmeid ja leia just need, mis Sinu uudiskirja lugejat enim kõnetavad. Mõtle läbi, mis on kliendi jaoks oluline. Hoia mõtted tasakaalus, omavahel seotud, ära kuhja lugejat infoga üle ning mis peamine – loo väärtust.

Hea ning toimiv uudiskiri on asendamatu abimees partneritega suhtlemisel, mille loomisesse tasub kindlasti investeerida. Vältimaks levinud prohmakaid ja leidmaks platvorme uudiskirjade loomiseks ja saatmiseks, vaata ka artiklit Uudiskiri – populaarne turundustööriist, mida tuleb targalt kasutada. Väärt nõu ning loovaid lahendusi leiad KOMM Agentuurist ja meie abiga ei ole kommunikatsioon enam kindlasti võõrsõna.

Milline on emojide roll sõnumis?

Emojid – mõned vihkavad, teised armastavad ja osad on nõnda vaimustuses, et mahutavad neid oma mõtteid ilustama nii agaralt, et tähed kaovad nende vahele ära. Emojisid kasutab 92% interneti kasutajatest. Kui palju on aga liiga palju ja kas selle teema juures saab üldse rääkida mingitest reeglitest või normidest?

Me kõik oleme internetis ringi vaadates näinud emojisid ning viimaste aastatega on nende kasutus kommunikatsioonis märgatavalt tõusnud. Neile eelnesid emotikonid, mida kasutatakse endiselt, kuid populaarsed sõnumirakendused uuendavad nad automaatselt emojideks. Kuigi esimesed analoogsed märgid tekkisid telefonidesse Jaapanis juba 90ndate lõpul, siis läänes hakkasid kanda kinnitama värvilised tegelased iPhone’i levikuga, nimelt lisati igasugused naerunäod ja sümbolid iOS5 operatsioonisüsteemiga populaarse telefoni klaviatuuri külge juba jäädavalt. Android tegi sarnase lükke paar aastat hiljem ja tänaseks on keeruline, kui mitte võimatu, leida nutitelefoni, kus ei oleks klaviatuuri küljes emojisid.

Milleks neid kasutada?

Uuring on näidanud, et emojisid sisaldavad säutsud saavutavad 25,4% suurema kaasatuse. Facebooki postitused emojidega saavad keskmiselt 57% rohkem meeldimisi ja 33% rohkem kommentaare kui emojideta postitused. Emojid muudavad Sind ligipääsetavamaks ja teevad brändi inimlikumaks. Kui Facebooki kasutajad vahetavad igapäevaselt omavahel 900 miljonit emojit ilma tekstita, siis võiks spekuleerida, et nende nägemine brändide postitustes tekitab äratundmisrõõmu.

Kuidas võib eksida?

Tuleb hoolikalt mõelda, kas tegevusvaldkond toetaks sellist lähenemist. Toidukauplus, laste sünnipäevakeskus või kino – ükski neist ei ole seotud väga tõsise emotsiooniga ja neil pole ka põhjust, miks nad peaks end kuidagi tõsisena esitlemagi. Kui aga võrdleks seda matusebürooga, advokaaditeenustega või finantsteenustega, siis need on mõned näited, kus võib olukorra valesti hindamisel suhtluses suuri vigu teha.

Analüüsiks võib asetada ennast ka kliendi kingadesse – kui ma olen osapool mõnes juriidilises probleemis, siis ma ilmselt ei ole selle üle väga õnnelik ja advokaadibüroo promotekstile peale vaadates rida värvilisi nägusid silmates tekiks ilmselt vastupidine efekt soovitule. Võimalik, et see võib mõjuda lausa õrritavalt või pisendavalt. Igal juhul ei tundu see brändi/ettevõtte jaoks positiivne, kui klient nendega negatiivse seose loob.

Samuti on soovitatav teada emoji tagamaid, et postitus valesti välja ei kukuks. On teatud emojid, mis on laetud mõne muu tähendusega. Humoorika näitena võime tuua virsiku või baklažaani kujutavad pisipildid, mida noored hoopis teises kontekstis tajuda võivad. Ei ole harv juhus ka see, kui vanemad inimesed kurbust väljendades pisarais naeruemojisid ritta seavad.Vähem teadlikum turundaja võib nii pahaaimamatult alt minna ja algse sõnumi asemel nooremale generatsioonile plaanitust midagi täiesti teistsugust öelda. Seega tuleb igasuguseid sümboleid käsitleda visuaalse keelena, millel on enda arengulugu ja nüansid ning kui teadmis palju, siis meie soovitame pigem jääda minimalistlikuks

Kui palju siis võib?

See on jällegi tunnetuslik küsimus. 59% 18-34 aastastest inimestest leidis, et brändide emojikasutus on liigne. Hea põhimõte, millest lähtuda on see, et kui kõhkled, siis pane vähem. See on selline olukord, kus vähem kasutades ei ole kaotus nii suur, aga liiga agaraks minnes võib soovitud sooja kuvandi asemel lihtsalt kentsakas mulje jääda.

Tasub meeles pidada

Ära lase emojidel enda sõnumile jalgu jääda. Lisa neid ainult siis, kui nad jäävad kirsina tordil. Väldi neile kandva rolli andmist, et teksti lugeja ei peaks mõtlema ega loetu mõtet dešifreerima hakkama. Sõnumit seades tasub meeles pidada, et üldjuhul on hea kommunikatsioon selline, millest saab enamik inimesi üheti aru.

Kui see kõik tundub liiga keeruline, siis võid alati meiega ühendust võtta, et su küsimus koos läbi arutada ja oleme alati vaid kliki kaugusel 👉info@kommagentuur.ee