Tag: turundus

Posted on

Kuidas hoida igapäevatöös loovust värskena?

Loovus igapäevas

Töötades loovas sektoris, oodatakse sinult iga päev värskeid ideid, selgeid otsuseid ja nutikaid lahendusi. Olgu tegemist turunduse, tootearenduse, kliendikogemuse või meeskonna juhtimisega – loovus ei ole luksus, vaid igapäevase töö praktiline tööriist.

Samas kipub just pidev töötempo, vastutuse koormus ning ajasurve loovust vaikselt kulutama. Inspiratsioon ei kao järsult, vaid hääbub märkamatult, kui mõtlemiseks ja katsetamiseks enam ruumi ei jää. Seepärast ei ole küsimus selles, kas seda on vaja, vaid kuidas seda teadlikult hoida ja toetada ka siis, kui tööpäevad on täidetud koosolekute, tähtaegade ning ootustega.

Mõista, et loovus vajab struktuuri

Levinud müüt on, et loovad mõtted sünnib kaosest ja spontaansusest. Tegelikult vajatakse sageli just selget raamistikku, et ideed saaksid areneda. Näiteks sotsiaalmeedia turunduses toimib loovus kõige paremini siis, kui selle taga on tugev põhi ja arusaamine sellest, kuidas sisu ning kanalid tegelikult toimivad. Nii soovitame planeerida teadlikult aega mõtlemiseks, olgu see kord nädalas, kord kuus või hoopis 15 minutit igal hommikul. See ei ole „mitte midagi tegemine“, vaid investeering parematesse otsustesse ning ideedesse.

Otsi ideid väljaspool oma valdkonda

Üks tõhusamaid viise ideede värskendamiseks on vaadata oma sektorist kaugemale. Loe artikleid, kuula podcaste või jälgi brände, kes tegutsevad täiesti teises valdkonnas. Sageli sünnivad kõige huvitavamad mõtted just siis, kui kombineerid tuttavat täiesti uue vaatenurgaga.

Endalt tasub küsida – mida teevad teised hästi ja kuidas saaksin selle mõtte oma konteksti kohandada? Sest inspiratsioon ei pea tulema konkurentidelt, see võib tulla ka arhitektuurist, kultuurist, tehnoloogiast või veelgi kaugemalt.

Kasuta meeskonna mõttejõudu

Loovus ei pea ega tohigi olla ainult ühe inimese kanda. Kui sul on meeskond või koostööpartnerid, on nende erinevad vaatenurgad üks väärtuslikumaid ideede allikaid. Erinev kogemus, taust ja mõtteviis aitavad näha sama probleemi mitmest küljest ning avada lahendusi, mille peale üksi töötades ei pruugi tulla.

Ajurünnakud ei pea olema suured ega formaalsed koosolekud. Sageli piisab ühest hästi sõnastatud küsimusest või lühikesest arutelust, et käivitada mõttevahetus. Oluline on luua turvaline keskkond, kus ideid saab välja pakkuda ka poolikuna ja ilma kohese hinnanguta. Just sellisest vabadusest sünnivad tihti kõige tugevamad mõttesähvatused.

Kogu ideid ka siis, kui neid kohe vaja ei ole

Üks levinumaid vigu on see, et inspiratsiooni hakatakse otsima alles siis, kui on kiire. Selle vältimiseks hoia pidevalt avatud „ideede pank“ – olgu selleks märkmik, telefonirakendus või pidevalt täienev dokument. Kirjuta üles mõtted, tähelepanekud ja küsimused ka siis, kui neil ei ole hetkel konkreetset rakendust. Sest niipea kui tekib vajadus uue kampaania, teenuse või lahenduse järele, on sul juba materjal olemas, millele toetuda.

Lisaks tasub ideede kogumisel kasutada ka tehisaru, näiteks ChatGPT-d, kui mõttepartnerit. See ei asenda sinu kogemust ega loovust, kuid aitab ideid struktureerida, vaatenurki laiendada ja mõtteid edasi arendada. Sageli sünnivad just dialoogis – olgu see kolleegi või tehisaruga – need ideed, mis muidu jääksid vaid ähmaseks tundeks.

Loo keskkond, kus loomeprotsess saab toimida

Loov mõtlemine ei sünni vaakumis ega ole ainult inimese iseloomujoon, see on otseselt seotud keskkonnaga, milles töötame. Töökorraldus, tempo ning ootused kas soodustavad mõtlemist või suruvad selle tahaplaanile. Küsi endalt ausalt, kas sinu päevad jätavad ruumi ideedele või keskenduvad üksnes ülesannete täitmisele ja tulemuste saavutamisele.

Elav keskkond eeldab ka psühholoogilist turvalisust. Kui endale ja oma meeskonnale on lubatud katsetada, eksida ning neist kogemustest õppida, tekib julgus pakkuda välja uusi lahendusi. Just selline avatus loob pinnase, kus loovus saab areneda järjepidevalt, mitte ainult harvadel inspiratsioonihetkedel.

Kui loovus muutub osaks tööprotsessist

Loovuse hoidmine igapäevatöös ei tähenda pidevat inspiratsioonilaine ootamist ega erakordsete ideede sundimist. Tegemist on teadliku valikuga kujundada oma tööpäevad, harjumused ja mõtteviis nii, et ideedel oleks ruumi tekkida ka tiheda rutiini ja vastutuse keskel. Kui sind toetavad struktuur, avatus ja järjepidev tähelepanu, muutub see loomulikuks osaks igapäevasest tööprotsessist.

Posted on

Aastaring turunduses

Pidevalt areneval turundusmaastikul on brändi nähtavuse säilitamiseks ja vaatajaskonnaga ühenduse loomiseks tähtis olla asjakohane kõik 12 kuud. Aastaajad, pühad ning kultuurisündmused pakuvad brändidele võimsaid võimalusi klientide kaasamiseks. Erinevaid sündmusi – ülemaailmselt või siis kohalikult – on küll ja veel, tähtis on aga säilitada dünaamilisus ja mitmekesisus oma turundusstrateegias. Kasutades tarka ajastust ja luues seoseid hetkedega, mis kliendi jaoks emotsionaalselt tähtsad, suudab bränd oma loo tõhusalt edasi anda ning meeles püsida. Kuidas siis aga turundusplaani ja kampaaniaid koostades kalendrit jälgida?

Turunduskalendri loomine

Aasta alguses või ka aasta viimasel kuul peaks kõik võtma hetke, et vaadata peale eesootavale hooajale ning ära märkima relevantsed üritused ja kuupäevad. Seejuures ei tohiks mööda vaadata ka pühadest, mil bränd saab siduda end publikuga emotsionaalsel tasandil. Oluline on mõista, millised sündmused võivad olla brändile kõige mõjusamad, võttes arvesse sihtgrupi eelistusi ja ka kultuurilist tausta.

Kõige selle juures on aga tähtsaim ette planeerimine. Kuigi aasta tundub pikk ning esimesed tähtsad kuupäevad kaugel, siis tegelikult on vaja tegutsemist alustada kohe. Varajane planeerimine tagab, et bränd saab maksimaalselt kõik võimalused ära kasutada ning luua läbimõeldud kampaaniad, mis kajastavad brändi isiksust, räägivad lugu ning jätavad tugeva mälestuse publikule. Paari kuu pärast ilmuvad ajakirjad on juba tegelikult töös, saateid filmitakse ning reklaamplakateid ja -videoklippe valmistatakse ette. Nii peaks turundusega olema alati üks samm ees – kui ülejäänud maailm veel uusaastalubadustest räägib, peaks turundusmeeskond mõtetega juba sõbrapäeva ja lihavõtete poole vaatama. 

Muuseas, peaks siinkohal ka kaaluma, millal peaks ettevõte tahaplaanile jääma. Mitte iga püha või rahvusvaheliselt tunnustatud päev ei pruugi kattuda ettevõtte olemuse ja väärtustega. Seetõttu on oluline teha läbimõeldud otsuseid vastavalt brändile ning mitte käivitada kampaaniaid, sest kõik teised seda tegid. Samuti on vajalik, et turunduskalender oleks alati ees tavapäraste uudiste, postituste ja kampaaniate planeerimisel. Näiteks võib suure uudise avaldamine osutuda ebaefektiivseks, kui meedia tähelepanu on suunatud mõnele olulisele pühale või muule tähtsale sündmusele. Nii läheb raske töö luhta, sest lugu mattub ülejäänute alla. Seega on enne igasuguse ettevõtmise alustamist oluline hinnata valitud ajahetke, tagamaks, et tehtud pingutused tooksid ka soovitud tulemusi.

Kohalikud ja rahvusvahelised pühad

Tänapäeval on turundustegevusteks erinevaid pühi, rahvusvahelisi ning kohalikke tähtpäevi rohkem kui vaid lihavõtted, jaanipäev ning jõulud. Kohalikud ja rahvusvahelised pühad moodustavad turundustegevuste jaoks mitmekesise raamistiku, kus võimalused on lõputud. Kaugemalt on meieni tänaseks jõudnud sündmused nagu must reede, halloween ja palju muud, mis vaid paari aastaga tohutult populaarsust kogunud ning nüüd turunduskalendris mõjukat kohta hoiavad. Sügavamaks ühenduse loomiseks tuleb aga mõista mitte ainult suuremaid pühi, vaid ka tarbija käitumismustreid ja ootusi. Nii võib näiteks aastaajaline tarbimise tipphetk olla rohkem seotud konkreetse kogukonna sündmustega kui laiema riikliku pühaga.

Samas mängivad muidugi ka kohalikud traditsioonid, pühad ja aastapäevad turunduses olulist rolli, pakkudes ettevõtetele suurepäraseid võimalusi kogukondadega ühenduse loomiseks ja nendega suhtlemiseks. Need sündmused on ideaalsed hetked, mil ettevõtted saavad näidata oma sidet kohaliku kultuuri ja väärtustega. Eesti vabariigi aastapäev, vastla – ja jaanipäev ning taasiseseisvumispüha on vaid mõned näited kuupäevadest, kuhu turundustegevusi planeerida on võimalik.

Aastaajad

Lisaks üksikutele tähtpäevadele tuleb vaadata aga ka suuremat pilti. Turundus ei tohiks kevadel, suvel, sügisel ja talvel samasugune välja näha, sest ka tarbijad mõtlevad ning käituvad erinevatel hooaegadel erilaadselt. Brändi toon, visuaalid ja sisutekstid peaksid seda kõike peegeldama. Kevadel võib keskenduda ärkavale loodusele, värskendavatele algustele ja energiale. Suvel rohkem rõhutada aktiivseid tegevusi, puhkust ning sooja ja päikeselist meeleolu. Sügisel saab keskenduda hubasusele, tagasitulekule rutiinidesse ja uuendustele. Talvel aga võib esile tuua soojust, pühadevaimu ning kingituste ja jagamise hooaega.

Turundus, mis kohaneb hooaegade vaheldumisega, loob ettevõtetele mitmekesiseid võimalusi oma eelarve tõhusalt kasutamiseks. Aastaringselt kogevad tarbijad erinevaid hetki, kus nende vajadused ja huvid muutuvad. Brändi jaoks on oluline jälgida tarbijate käitumismustreid kogu aasta vältel, sest nii nagu muutuvad aastaajad, muutuvad ka tarbijate ootused. Lisaks kohandades turundustegevusi vastavalt hooaegadele, saab ettevõte oma ressursse optimaalselt kasutada. Olgu see siis ürituse korraldamine, allahindluste pakkumine või sisuturundus – reklaamid peaksid olema harmoonias nii ümbruse kui ka ühiskonnaga.

Turunduskalendri loomine ja jälgimine on võimalus mitte ainult toote või teenuse müügiks, vaid ka kogukonna kaasamiseks läbi emotsioonide. Edukas aastaringne kommunikatsioon nii sotsiaalmeedias kui ka mujal nõuab pidevat valmidust kohanduda, jälgida turuarenguid ja reageerida kiiresti muutustele, kuid bränd, kes suudab hoida sammu nii aja kui ka tarbija vajadustega, võidab aastaringselt. Meeles tuleb pidada, et iga bränd on ainulaadne ning nii võib kalender alata ja lõppeda täpselt seal, kus soovid.

Posted on

B2B ja B2C turundus – mis on mis?

Meie valdkonnas ei saa üle ega ümber turunduse erinevatest liikidest. Täna kirjutame põhjalikumalt B2B ja B2C turundusest ning nende eesmärkidest. 

B2B (business to business) viitab turundusele ettevõttelt ettevõttele, B2C (business to client) aga ettevõttelt tarbijale või siis kliendile. Lähenemised erinevad eelkõige oma sihtrühma ja nendega suhtlemise poolest. Kui B2C turundus keskendub kiiretele lahendustele, mis toovad tulemusi pea koheselt, ja toodete- või teenustekesksele sisule, siis B2B turundus tegeleb pigem suhete loomisega ja toote investeeringutasuvuse (ROI) tõestamisega ärikliendile. 

B2B turundust juhib rahaline stiimul

B2B sihtgrupp otsib tõhusust ja konkreetseid äriteadmisi. Sellest tulenevalt kipub ostuprotsessi rohkem juhtima loogika ja rahalised stiimulid. Teisisõnu, milline on toote investeeringutasuvus (ROI), kuidas saab äri sellest ostust kasumit? Ettevõtted soetavad ju ainult asju, mis nende ärile raha teenivad või nende tegemisi toetavad.

Seetõttu on ärilt-ärile turundus kordades keerukam ning tihtipeale tuleb otsuseid  tehes arvestada paljude ettevõttesiseste arvamustega. Lisaks sellele soovitakse olla põhjalikult kursis toote või teenusega, mida ostetakse. Meeles tasub pidada ka seda, et antud mudel on kordades pikem kui ettevõtjalt tarbijale mudel. Seetõttu peab arvestama, et eesmärgini jõudmiseks tuleb rohkem pingutada ning tulemused ei tule kindlasti mitte üleöö. 

B2C sihtrühm otsib naudingut

Kui eelneva puhul on äärmiselt oluline kliendisuhete loomine ja nende hoidmine, siis antud mudeli puhul peab arvestama võimalusega, et tarbija eesmärk ei ole pikaajalise suhte loomine. Ta soovib lihtsalt vajaduspõhiselt soetada toodet ja erinevalt ärilt-ärile turunduse sihtgrupist, lähtuvad nemad oste tehes palju rohkem oma sisetundest ja investeerivad pigem enda naudingutesse. Keskmine publik on meelelahutusest ja isiklikust vajadusest palju rohkem huvitatud ning seepärast peab arvestama, et nad ei pruugi olla sinu kaubamärgile sama lojaalsed kui ärikliendid ja nende investeering sinusse ei ole tõenäoliselt nii suur kui sinu oma neisse. Samal ajal ei tohi aga unustada, et B2C lähenemise puhul peab paratamatult mõtlema ka ärimõjule, sest emotsioonide põhjal ettevõtlust juhtida ei saa. 

Populaarsemad turunduskanalid

Räägime nüüd veidi lähemalt sellest, kuidas mõlema lahenduse puhul ennast turundada ja nähtavaks teha. Üle ega ümber ei saa sotsiaalmeediast, sest mõlemal juhul on näha, et viimane tasub end kuhjaga ära. Tuleb vaid läbi mõelda, millised on ettevõtte jaoks õiged kanalid, mille kaudu potentsiaalsete klientideni jõuda. Oma kontaktide suurendamiseks on hea mõte end näiteks Facebookis reklaamida ning veel tasub koostöid mõjuisikutega. See võib tuua juurde kliente, tutvustada sinu brändi ning tekitada usaldusväärsust.

Teine hea viis end nähtavaks teha on e-maili turundusega, täpsemalt uudiskirjade abil. Sellest, kuidas luua sisukat ning head uudiskirja, oleme samuti varem oma blogis juttu teinud. Neid võiks välja saata vähemalt korra kuus, pakkudes lugejale põnevat ja kaasahaaravat sisu ning uudiseid toodete kohta. 

Kommunikatsioonispetsialistide ja kõigi teiste jaoks on tegelikult oluline mõista, et erinevate sihtgruppidega koostööd tehes, tuleb seada erinevaid sihte ning kasutada ära ka mitmekülgseid võimalusi. Kõik turundustegevused on aga inimesest inimesele (P2P), seega kui ise ei oska, saa või taha, küsi alati julgelt abi.

Posted on

Mis on persoona ja miks seda vaja on?

Kasutajakeskse teenuse või toote disainimisel mängivad väga olulist rolli persoonad. Turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaid planeerides on tähtis teada, kes on need inimesed, keda soovid kaasata. Nii tagad, et tehtud töö kannab vilja ning tõenäoliselt kulutad vähem aega ja ka raha tegevustele, mis päriselt tulu ei too.

Et turundustegevusi edukalt planeerida ja ellu viia, on tarvis tunda oma klienti. Persoona ongi kokku pandud tegelaskuju, kes esindab ettevõtte tüüpilist kundet. See pole sihtgrupp, vaid konkreetne inimene, kelle huve pea iga tegevusega arvesse võtad.

Tavaliselt luuakse umbes kolm karakterit, kes on Sinu tarbijaskonna esindajad. Persoona kirjeldus võib koosneda kõigest, mida vähegi oma projekti õnnestumiseks vajalikuks pead. Kõige tavapärasemalt defineeritakse ta nime, vanuse, elu- ja töökoha järgi, kirjeldatakse tema ootuseid, lootuseid, muresid, rõõme, kohustusi, mis teda motiveerib, mis endast välja ajab, millega ta vabal ajal tegeleb jne. Kõige selle kõrvale on vajalik luua temast ka realistlik pilt. Siinkohal on oluline märkida, et selliste tegelaskujude loomisel, pole oluline mitte andmemaht vaid detailid ja täpsus. Näiteks: kontoritöötaja Mari, 39-aastane, vabaabielus, kolm eelkooliealist last, elab Tallinna äärelinnas pangalaenuga ostetud uusarenduses jne.

Miks eelistada persoona loomist klassikalisele kasutajagrupi kirjeldusele?

Karakteri visualiseerimine loob kõigile tiimi liikmetele ühtse arusaama lõpptarbijast ning aitab meeskonnal pidevalt silme ees hoida, kes on see inimene, kes toodet või teenust ostma hakkab. Muide, on tehtud ka kindlaks, et reaalne inimene jääb palju paremini meelde, kui tavapärane kasutajagrupi kirjeldus, isegi, kui detaile on viimases vähem. Nii on ka muidu igavavõitu tööülesandeid lõbusam lahendada, sest kolme lapse ema Mari pole lihtsalt Kasutaja X, vaid inimene, kelle kohta saab esitada küsimusi nagu „Kas Maril on aega nädalavahetuse kampaaniast osa võtta?“ või „Mida Mari teeb, kui väljas paistab päike?“ jne. Selliselt mõeldes on oodata ka paremaid tulemusi, sest kõik tegevused on mõtestatud tarbija soove ja vajadusi arvesse võttes.

Persoonasid saavad siiski luua ainult need, kes ostu sooritanud klientidega päriselt ka kokku puutuvad ning neid tunnevad. Protsessile võid läheneda mitut moodi – võid kaasata näiteks kolleege, kes klientidega pidevalt kokku puutuvad, viia tarbijate seas läbi intervjuud või küsitlused või kasutada juba olemasolevaid turu-uuringuid.

Karakterite loomine võib olla ka äge meeskonnaüritus, kus on töö ja lõbu ühendatud. Seega võta kolleegid kokku, otsi tahvel või ka sein ja värvilised märkmepaberid ning hakake karaktereid looma! Ja kui tunned, et sooviksid kellegagi veel nõu pidada või meid kampa võtta – siis tead, kuidas meiega ühendust saad.