Bränd kui tööandja – kuidas kommunikatsioon mõjutab mainet?

Veel mõned aastad tagasi kujunes tööandja maine eelkõige palgataseme, ametinimetuse ja pakutavate hüvede ning töötingimuste järgi. Tänapäeval sellest enam ei piisa. Enne kandideerimisotsuse tegemist soovivad inimesed teada, milline ettevõte tegelikult on — milliseid väärtusi ta kannab, kuidas ta oma töötajatesse suhtub ning milline on organisatsiooni kultuur.

Just seetõttu on kommunikatsioonist saanud üks olulisemaid maine kujundajaid. Iga avalik sõnum, meediakajastus, sotsiaalmeediapostitus või töötaja jagatud kogemus aitab kujundada ettekujutust ettevõttest ning mõjutab seda, kas potentsiaalne kandidaat soovib organisatsiooniga liituda või mitte.

Tööandja bränd algab ammu enne värbamist

Paljud keskenduvad tööandja brändile alles siis, kui tekib vajadus uusi inimesi värvata. Tegelikult hakkab see kujunema palju varem. Inimesed puutuvad ettevõttega kokku läbi uudiste, sotsiaalmeedia, kliendikogemuslugude ja töötajate soovituste. Selleks ajaks, kui töökuulutus avaldatakse, on esmane arvamus sageli juba olemas.

Kui organisatsioon on pikalt olnud nähtav, rääkinud oma tegemistest ning jaganud oma väärtusi ja kultuuri, on kandidaatidel oluliselt lihtsam ette kujutada, milline võiks seal töötamine olla. Kui seni on aga kommunikatsioonis nähtamatu oldud, peab usalduse loomiseks tegema märksa rohkem tööd.

Maine kujuneb igapäevase kommunikatsiooni kaudu

Tööandja bränd ei ole eraldiseisev turundusprojekt, vaid osa igapäevasest kommunikatsioonist. Sama oluline kui edulugude jagamine on ka see, kuidas ettevõte keerulisemates olukordades suhtleb. Läbipaistvus, ausus ja järjepidevus mõjutavad mainet sageli rohkem kui üksikud kampaaniad.

Samuti on oluline, et sisemine ja väline kommunikatsioon oleksid kooskõlas. Kui avalikult räägitakse hoolivusest, arenguvõimalustest ning paindlikkusest, peaksid ka töötajad seda oma igapäevases töös kogema. Vastasel juhul tekib kiiresti vastuolu, mis võib kahjustada nii mainet kui ka usaldusväärsust.

Sotsiaalmeedia on sageli kandidaadi esimene kokkupuude ettevõttega

Täna on enamiku jaoks sotsiaalmeediakanalid esimene koht, kust enne kandideerimist lisainfot otsitakse. Vaadatakse, millest ettevõte räägib, kui aktiivsed ollakse ning milliseid väärtusi esile tõstatakse.

Järjepidev kohalolek sotsiaalmeedias aitab näidata organisatsiooni igapäevaelu palju vahetumalt kui töökuulutus või karjäärileht. Fotod meeskonnast, ülevaated üritustest, töötajate lood, projektide telgitagused ja valdkondlikud mõtted annavad kandidaatidele parema ettekujutuse organisatsiooni kultuurist. Samal ajal kasvatavad need ka usaldusväärsust ning aitavad konkurentidest eristuda.

Tugev tööandja bränd on pikaajaline investeering

Tööandja maine ei kujune üleöö ega ühe õnnestunud värbamiskampaania tulemusena. See sünnib järjepidevast ja läbimõeldud kommunikatsioonist, mis peegeldab ettevõtte tegelikke väärtusi ning inimesi. Organisatsioonid, kes panustavad teadlikult oma nähtavusse, räägivad regulaarselt oma lugusid ja suhtlevad avatult, loovad endale tugeva eelise nii tööturul kui ka laiemalt.

Tänapäeval ei vali ainult ettevõtted kandidaate. Sama teadlikult valivad ka nemad tööandjat. Seetõttu on tugev ja usaldusväärne bränd muutunud konkurentsieeliseks, mis aitab ligi meelitada õigeid inimesi, hoida olemasolevaid töötajaid ning tugevdada mainet ka klientide ja koostööpartnerite silmis.

Persoonibrändingust ja selle vajalikkusest

Sotsiaalmeediaajastul, kus pealtnäha igaühest võib saada edukas suunamudija, kiputakse unustama, et nii seal, kui ka ükskõik, millises teises valdkonnas saavutavad edu ainult need, kes on täpselt läbi mõelnud oma kuvandi. Mis tuleb paika panna selleks, et valitud sfääris edu saavutada? Kuidas üldse luua endast bränd?

Termin persoonibränding on kasutusel 1997. aastast ning viimasel ajal räägitakse sellest järjest enam. Samas tuleb tõdeda, et enamasti siiski päris täpselt ei teata, millega tegu. Küll aga võime kinnitada, et alateadlikult tegelevad imago arendamisega kõik. 

75% inimestest arvab, et nad teavad, milline on nende bränd ning millise mulje nad endast teistele jätavad, väidab Indiana Ülikooli turundusprofessor Ann Bastianelli. Paraku on neist vaid 15% päriselt õigus ning nad tõepoolest on loonud endale eduka isikliku kuvandi.

Meeles tasub pidada, et mainekujundus ei ole pelgalt iseendast rääkimine, vaid hoopis see, millal sa mida ja kuidas teed või ütled ja oled. Tugeva isikliku kuvandi aluseks on pidev tegelemine enesearenguga, see tagab ühtlasi ka selle, et isiklik bränd on autentne – sa jääd alati iseendaks. Kui kuvand on ehtne, siis on seda lihtne hoida 24 tundi päevas ja seitsmel päeval nädalas.

Tugeva persoonibrändiga inimene on tõsiseltvõetavam, tolerantsem, diplomaatilisem ning mõjub ühtlasi ka usaldusväärsemalt. See on ka põhjus, miks paljud ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad tänapäeval just oma töötajaid või siis avaliku elu tegelasi reklaaminägude või sõnumikandjatena. Imago ei ole oluline sugugi mitte ainult isikule endale, vaid ka tööandja brändile ja tervele sealsele meeskonnale. 

Näiteks on USA ajakiri Forbes kirjutanud, et keskmine töötaja saab isiklikel sotsiaalmeedia kontodel postitusi jagades 561% rohkem reaktsioone kui ettevõte, kus ta töötab. Samuti on keskmisel töötajal ligi 10 korda rohkem jälgijaid kui tema töökoha sotsiaalmeedia kanalitel. Seetõttu tasub ka ettevõtjal ja turundajal pöörata tähelepanu võtmeisikute kuvandiloomele.

Aga kuidas siis ikkagi endale toimivat kuvandit luua? Alljärgnevalt toome välja mõned asjad, millele mõelda, kui tahad hakata tegelema isikliku persoonibrändinguga.

  • Mis on sinu sõnum? Mõtle, mis on see sõnum, mida tahad oma sihtrühmale edasi anda. Meeles tasub pidada, et mida kitsam ja fokuseeritum on bränd, seda lihtsam on ka inimestele meelde jääda. 
  • Ole sina ise. Selleks, et omada unikaalset persoonibrändi pole tegelikult sugugi palju vaja. Peab olema ainult vahetu ja autentne igas olukorras. Sellisel juhul on ka oma kuvandiga tegelemine päevast päeva lihtsam. Kui üritad kedagi kopeerida, siis on väga suur tõenäosus, et sihtrühm saab sellest aru ning oled nende silmis igaveseks usalduse kaotanud. Pea meeles, et imago peaks järgnema sulle kõikjale. Selle eraldamine oma isiklikust elust teeb brändi ülesehitamise keeruliseks. Seega kaubamärgi loomisel on kindlasti lihtsam kui tegelik elustiil ja kuvand oleksid üks ja seesama. 
  • Ole järjepidev. See viitab eelkõige sellele, et keskenduda tuleks sisuloome järjepidevusele, jäädes truuks oma stiilile – suhtluses, väljanägemises ja visuaalides, tekstides, mis avaldad. Ka kõige väiksemad ebakõlad võivad brändi kahjustada. 
  • Tunne oma auditooriumi. Mõtle, kes on need inimesed, kes sinu tegemistega kursis soovivad olla? Mis arvad, millisena nemad sind näha sooviksid? Või millisena ennast näidata soovid?  
  • Ebaõnnestumine on paratamatus. Tõenäosus, et edu saabub koheselt on imeväike ning ole valmis seisma silmistsi nii mõnegi tagasilöögiga. Sellistel hetkedel tuleb meeles pidada, et ka parimad kaubamärgid on oma teel komistanud, vigu teinud, kuid neist õppinud ja seeläbi aegamisi täiuslikkuseni jõudnud. Näiteks Walt Disney on pikalt rääkinud oma ebaõnnestumisest seoses animatsioonibrändi loomisega. Täna pole aga ilmselt kedagi, kellele ei oleks mõni Disney animafilm hinge pugenud. 
  • Jutusta lugu. Öeldakse, et kui sinu bränd ei räägi mingit lugu, siis oled poolest oma sihtrühmast ilma. Seega, selle asemel, et lihtsalt oma kaubamärgist rääkida, tuleks selle ümber luua lugu, millega publik samastuda saaks. 
  • Mis on sinu pärand? Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, et millised on need märksõnad ja tegevused, millega sa tahad, et sind mäletataks. 

Persoonibrändi loomine on elukestev ettevõtmine, mis peaks pidevalt ühes sinuga arenema. Võime aga garanteerida, et iseenda imagoga teadlikul tegutsedes on tagajärjed ainult positiivsed. Seega, kui soovid enda kuvandiga tegelema hakata, aga ei oska kusagilt alustada, siis võta meiega julgelt ühendust ning teeme ära!