Kuulamine on üks olulisemaid suhtlemisoskuseid ning selle osav valdamine võib pakkuda nii mõnegi eelise. Küll aga on lihtsalt kuulamisel ja aktiivsel kuulamisel suur vahe sees. Miks tuleb viimane kasuks ning kuidas see teistest stiilidest erinev on, loe aga edasi.
Aktiivne kuulamisoskus on vajalik nii personaalsetes kui ka tööalastes suhetes. See aitab mõista, mida inimesed tegelikult öelda soovivad – ja mitte ainult seda, mida soovite kuulda või arvate, et kuulete. Muuseas, see on õpitav oskus ning igaüks võiks seda omada.
Mis on aktiivne kuulamine?
Tegemist on suhtlemisoskusega, mis ei viita ainult kellegi kuulamisele, vaid ühtlasi püütakse räägitut mõista ehk erinevalt passiivsest lähenemisest proovitakse kõneldavat sõnumit näha tervikuna. See eeldab kuulajalt suhtlusprotsessis aktiivset kohalolekut, mistõttu ei saa seda teha distantsilt või rööprähklemise ajal.
On inimesi, kelle puhul võib jääda mulje, et aktiivse kuulamise oskus on neile sünniga kaasa antud. Tõsi küll, enamasti on see pigem tubli harjutamise ja kannatliku meele tulemus. Nimelt nõuab sellise kuulamisstiili täielik valdamine omajagu neid mõlemaid, sest selleks on vaja pidevat teadlikku pingutust enne kui see loomulikult tulema hakkab.
Miks see vajalik on?
Kuna sellisel viisil suheldes on mõlemad vestluspartnerid ühel lainel, on ka tõenäosus teineteise täielikuks mõistmiseks suurem. Lisaks julgustab aktiivne kuulamine osapooli avatusele ja aususele ning kuulaja tunneb, et teda hinnatakse.
Sellest oskusest on kasu nii tööl, kodus kui ka erinevates sotsiaalsetes olukordades, parandades oluliselt mõjutamis-, veenmis- ja läbirääkimisvõimet ning ka produktiivsust. Ühtlasi aitab see vältida konflikte ja arusaamatusi.
Aktiivse kuulamise tähtsust on kõige lihtsam mõista, mõeldes mõnele vestlusele, mis tundus kui monoloog, sest jäi mulje nagu poleks teine osapool kuulanud mitte ühtegi sõna. Selline „seinaga rääkimise“ tunne on ebameeldiv ning just aktiivset kuulamist praktiseerides saab tagada, et vestluspartnerile sellist muljet ei jääks.
Aktiivse kuulamise tehnikad
Hea kuulamisoskuse tagamiseks on võimalik kasutada nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid tehnikaid, mis saadavad kõnelejale signaale, et teda kuulatakse ja mis kõige tähtsam, mõistetakse.
Mitteverbaalsed märgid aktiivsest kuulamisest:
- Silmside. Peaksid vestluspartneriga olema vastamisi ning püüdma mugavalt tema pilku, mis annab teada, et keskendud vaid talle. Telefoni, kella või ukse vaatamine võib viidata sellele, et puudub tegelik huvi.
- Naeratamine ja noogutamine. Väikseid naeratusi saad kasutada näitamaks, et pöörad öeldule tähelepanu või nõustumaks öelduga. Noogutus koos naeratusega on võimas ning kinnitab, et sõnumit mõistetakse. Jälgima peab kindlasti, et kahte mitteverbaalset märki kasutatakse vaid võtmehetkedel.
- Hoiak. Veendu, et kehahoiak oleks avatud, kaldudes natukene ettepoole – väldi ristatud käsi või jalgu, need võivad muuta sind kinniseks või jätta mulje, et oled kaitsepositsioonis.
- Peegeldamine. Delikaatselt kõneleja kasutatud näoilmete peegeldamine aitab talle õigeid emotsioone edastada ning näidata, et mõistad, mis ta tunneb.
- Kannatlikkus. Lase kõne segamatult lõpetada ning ära sega vahele vastuargumentidega. See häirib kõnelejat ja piirab sõnumi täielikku mõistmist.
Verbaalsed märgid aktiivsest kuulamisest:
- Julgustavad sõnad. Positiivsed julgustavad sõnad kinnitavad kõnelejale, et kuulad ning mõistad teda. Neid peaks kasutama mõõdukalt, et mitte häirida öeldut ega asetada tarbetut rõhku sõnumi osadele.
- Reflektsioon. Korrake, mida kuulsite. See tehnika tagab, et olete nende mõtted, ideed ja emotsioonid täpselt tabanud. Lisaks annab see kõnelejale võimaluse vajadusel öeldut korrigeerida ning selgitada, mida ta tegelikult mõtles. Ka siin tuleb jälgida, et ei segaks sellega jutule vahele, vaid ootad sobivat hetke.
- Selgituse küsimine. Kontrolli sõnumist arusaamist, paludes seda korrata või küsides lisateavet. Tee seda avatud küsimustega, mis võimaldavad kõnelejal teatud punkte pikemalt selgitada.
- Kokkuvõte. Võta saadud sõnumi põhipunktid ning korda need loogiliselt ja selgelt vestluspartnerile, andes sellega teada, et said sõnumist aru.
Aktiivne kuulamine on üks neist sotsiaalsetest oskustest, mida võiksid vallata kõik, kuna see on väärtuslik paljudest erinevates olukordades elus.
Rakendades ülaltoodud verbaalseid ning mitteverbaalseid tehnikaid tulevastes vestlustes, on võimalik arendada tugevamaid suhteid ja saada rohkem infot kui esialgu tundub. Kui esmalt võib eelnimetatud tehnikate kasutamine keerulisena tunduda, siis ajapikku saab neist suhtlemise loomulik osa ning usu meid, kasutad neid ilma pikema mõtlemiseta.